Mine sisu juurde

Infosüsteem

Allikas: Vikipeedia

Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks.

Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus.

Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks.

Infosüsteemi omaniku ülesannete väljaselgitamiseks kasutatakse toimesüsteemi analüüsi (Business System Analysis).

Infosüsteemi piiride leidmiseks kasutatakse nõuete analüüsi. Nõuete analüüsi ülesanne on koostada infosüsteemi spetsifikatsioon ehk üheselt paika panna, mida infosüsteem peab tegema (funktsionaalsed nõuded) ja kuidas käituma (mittefunktsionaalsed nõuded).

Nõuetele vastava lahenduse väljamõtlemist nimetatakse infosüsteemi arhitektuuriliseks lahenduseks ehk projekteerimiseks. Selle käigus töötatakse välja infosüsteemi arhitektuur (jagunemine komponentideks), suhtlusprotokollid teiste süsteemidega ja kasutajaga (kasutajaliides), andmestruktuurid ja komponentide sisemised algoritmid.

Nõuetele vastava projekti põhjal infosüsteemi realiseerimist nimetatakse tavaliselt eesti keeles programmeerimiseks (inglise keeles implementing). See sisaldab ka graafilise materjali toimetamist, programmilõikude silumist, testimist, integreerimist, kasutusjuhendite loomist ja muid programmeerimise juurde kuuluvaid tegevusi.

Valmissüsteemi käikuandmist nimetatakse juurutamiseks. Juurutamise käigus teostatakse süsteemi komponentide paigaldamine, kasutajate väljaõpe ja luuakse alus süsteemi ellujäämiseks muutuvates tingimustes. Teisisõnu pannakse paika erinevate inimeste/organisatsioonide käitumine vigade, kasutusprobleemide, täiendõppe vajaduse, süsteemi muutmise vajaduse jne puhuks.