Inimmõju

Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile)^[1]; inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus^[1].

Ürginimese mõju loodusele oli võrreldav bioloogilise liigi mõjuga, ka kiviajal oli inimmõju kohalik (ülekarjatamine, üleküttimine)^[1]. Peaasjalikult tehnika areng]]u tõttu on tänapäeval inimmõju muutunud globaalseks ja ohustab iseenda elukeskkonda^[1]. Tehnika arengut võib näha teaduse arengu tulemusena.

Inimmõju võib olla kas tahtlik (nt maaparandus, rekultiveerimine) või tahtmatu (nt metsapõleng, saastamine)^[1]. Tahtlik inimmõju võib olla ka positiivne (nt geotehnosüsteem kaudu), tahtmatu on aga enamasti negatiivne^[1].

Inimmõju uurimiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi ühenduse, nt Rooma Klubi, Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC), SCOPE.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

[ÖL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

[1]