Mine sisu juurde

Injupiaki keel

Allikas: Vikipeedia
injupiaki keel (Iñupiatun)
Kokku kõnelejaid emakeelena 2144[1]
Keelesugulus eskimo-aleuudi keeled
 inuiti keeled
    injupiaki keel
Keelekoodid
ISO 639-2 ipk
ISO 639-3 ipk
Keele leviala
Injupiaki keel = Qawiaraq (roosa) ja Inupiatun (oranž)
Inglise (Welcome to Barrow) ja injupiaki (Paġlagivsigiñ Utqiaġvigmun)

Injupiaki või injupiki keel (injupiaki Iñupiatun) on Põhja- ja Loode-Alaskal räägitav eskimo-aleuudi keelkonda kuuluv inuiti keel.

Injupiaki keel jaguneb kaheks murderühmaks:

  • Sewardi poolsaare injupiaki (Qawiaraq-injupiaki):
    • Beringi väina murded – hõimud: Ingalikmiut, Imaqłit, Kiŋikmiut, Tapqaġmiut, Ukiuvaŋmiut.
    • Qawiaraqi murded – hõimud: Siñġaġmiut, Qaviaraġmiut, Ayaqsaaġiaaġmiut, Aziagmiut, Iġałuiŋmiut.
  • Põhja-Alaska injupiaki (Iñupiatun-injupiaki):
    • Loode-Alaska murded või Malimiut injupiaki:
      • Kotzebue murre või Põhja-malimiut – hõimud: Pittaġmiut, Kaŋiġmiut, Qikiqtaġruŋmiut
      • Kobuk murre või Lõuna-malimiut – hõimud: Kuuŋmiut, Kiitaaŋmiut (Kiitaaġmiut), Siiḷviim Kaŋianiġmiut, Nuurvinmiut, Kuuvaum Kaŋiaġmiut, Akuniġmiut, Nuataaġmiut, Napaaqtuġmiut, Kivalliñiġmiut.
    • Põhja-Slope'i murded:
      • Point Hope'i murre – hõimud: Tikiġaġmiut
      • Põhja-Slope'i murre – hõimud: Utuqqaġmiut, Siḷaliñaġmiut (Kukparungmiut ja Kunmiut), Kakligmiut (Sidarumiut, Utkiavinmuit ja Nuwukmiut), Kuulugruaġmiut, Ikpikpagmiut, Kuukpigmiut (Kañianermiut, Killinermiut ja Kagmalirmiut)
      • Anaktuvuk Passi murre – hõimud: Nunataaġmiut
      • Kanada injupiaki või Uummarmiutun – hõimud: Uummarmiut

Alaska injupiaki tähestik:

A Ch G Ġ H I K L Ł Ł̣ M N Ñ Ŋ P Q R S Sr T U V Y
a ch g ġ h i k l ł ł̣ m n ñ ŋ p q r s sr t u v y
/a/ /tʃ/ /ɣ/ /ʁ/ /h/ /i/ /k/ /l/ /ʎ/ /ɬ/ /ʎ̥/ /m/ /n/ /ɲ/ /ŋ/ /p/ /q/ /ʐ/ /s/ /ʂ/ /t/ /u/ /v/ /j/

Kanada injupiaki tähestik:

A Ch F G H Dj I K L Ł M N Ñ Ng P Q R Ȓ T U V Y
a ch f g h dj i k l ł m n ñ ng p q r ȓ t u v y
ainsus kaksus mitmus tähendus
iqaluk iqaluuk iqaluich kala
qimmiq qimmik qimmich koer
argak argaak argaich käsi
iñuk iññuk iñuit inimene
Iñupiaq Iñupiak Iñupiat injupiakid
Qułłiq Qułłik Qułłit tšuktšid
kuuk kurrak kuugich / kurgit jõgi
aġnaq aġnak aġnat naine
iri irrak irrat silm
tupiq tuppak tupqich / tupqit telk (Põhja-Slope); kodu (Kobuk)

Alaska ja Kanada murded

[muuda | muuda lähteteksti]
Alaska injupiaki[2] Kanada injupiaki[3] Eesti keel
Uummaġmiutun Uummarmiutun Kanada injupiaki keel
siksrik hikřik ümiseja (Urocitellus parryii)
qugruk qugřuk väikeluik
aaġlu arlu mõõkvaal
amaġuq amaruq hallhunt
isuŋŋaġluk ihun’ngaq laisaba-änn
kaŋuq kanguq lumehani
qunŋiq qun’ngiq põhjapõder
tiġiganniaq tiriganiaq polaarrebane
umiŋmak umingmak muskusveis

Alaska murded

[muuda | muuda lähteteksti]
Põhja-Slope'i murded[2] Loode-Alaska murded[2] Beringi väina murded
(Ukiuvaŋmiut)[4]
tähendus
atausiq atausriq atausiq 1
malġuk malġuk maġluuk 2
piŋasut piñasrut piŋasut 3
sisamat sisamat sitamat 4
tallimat tallimat tallimat 5
itchaksrat itchaksrat aġvinikłit 6
tallimat malġuk tallimat malġuk tallimat maġluuk 7
tallimat piŋasut tallimat piñasrut tallimat piŋasut 8
quliŋuġutaiḷaq quliŋŋuutaiḷaq qulinŋutailat 9
qulit qulit qulit 10
qulit atausiq qulit atausriq qulit atausiq 11
qulit malġuk qulit malġuk qulit maġluuk 12
qulit piŋasut qulit piñasrut qulit piŋasut 13
akimiaġutaiḷaq akimiaŋŋutaiḷaq agimiaġutailaq 14
akimiaq akimiaq agimiaq 15
akimiaq atausiq akimiaq atausriq agimiaq atausiq 16
akimiaq malġuk akimiaq malġuk agimiaq maġluuk 17
akimiaq piŋasut akimiaq piñasrut agimiaq piŋasut 18
iñuiññaŋŋutaiḷaq iñuiñaġutaiḷaq inuinaġutailat 19
iñuiññaq iñuiñaq inuinnaq 20
iñuiññaq qulit iñuiñaq qulit inuinaq qulit 30
malġukipiaq malġukipiaq maġluutiviaq 40
malġukipiaq qulit malġukipiaq qulit maġluutiviaq qulit 50
piŋasukipiaq piñasrukipiaq piŋasuutiviaq 60
piŋasukipiaq qulit piñasrukipiaq qulit piŋasuutiviaq qulit 70
sisamakipiaq sisamakipiaq . 80
sisamakipiaq qulit sisamakipiaq qulit . 90
tallimakipiaq tallimakipiaq tallimativiaq 100
kavluutit . kabluutit 1000

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]