Inklinomeeter

Lihtne inklinomeeter

Inklinomeetriga kompass

Inklinomeeter ehk klinomeeter on kaldenurga mõõtur. Inklinomeeterid loovad tehishorisondi ja mõõdavad selle horisondi suhtes nurkkallet. Instrumenti tuntakse ka kui kaldenäidiku, kaldeanduri, kallutusmõõturi, kalde gabariidi, gradiendimõõturi, gradiomeetri, taseme mõõturi, deklinomeetri ja kalde indikaatorina.

Inklinomeetriga on võimalik mõõta nii kaldeid (positiivsed kalded, kui vaatleja vaatab ülespoole) kui langusi (negatiivsed kalded, kui vaatleja vaatab alla), kasutades kolme mõõtühikut: kraade, protsente ja topot. Astrolaabid on inklinomeetrid, mida kasutati navigeerimiseks ja astronoomiliste objektide asukoha määramiseks iidsetest aegadest renessansini.

Ajalugu

Blériot Monoplane inklinomeeter

Esimesed inklinomeetrid koosnesid kahest põhiosast, millest üks on lame külg või alus, millel see seisab. Teine on õõnes ketas, mis oli pooleldi täidetud mõne raske vedelikuga. Ketta klaaspind on ümbritsetud gradueeritud skaalaga, mis tähistab vedeliku pinna seisunurka tasase aluse suhtes. Kui joon 0 oli alusega paralleelne, siis vedelik seisis sellel joonel ja tasane külg oli horisontaalne. Kui joon oli 90-ga aluse suhtes risti, siis seisis vedelik sellel joonel ja tasane külg oli risti. Varasemad elektroonilised eklimeetrid kasutasid mingil kujul kaalu, pikendust ja potentsiomeetrit.

Kasutusala

Inklinomeetreid kasutatakse mitmesugusteks mõõdistamistoiminguteks. Inklinomeetriga mõõdetakse näiteks kalde gradienti tunneli projekteerimisel ja kaevamisel. Tunnelite ja kaevikute tegemisel saab selle abil jälgida maapinna ja kiviplokkide võimalikku nihkumist. Samuti saab inklinomeetri abil jälgida nõlvade stabiilsust nii ehituse ajal kui ka pärast seda. Metsanduses saab inklinomeetri abil mõõta puude kõrgust. Inklinomeetri saab paigaldada vertikaalselt puuraukudesse, seinapinna kõrvale või konstruktsioonelementidesse.

Täpsus

Digitaalne mall

Teatud ülitundlike elektrooniliste inklinomeetri andurite väljundresolutsioon võib olla kuni 0,0001°, sõltuvalt tehnoloogiast ja nurga suurusest võib see kahaneda 0,01°. Inklinomeetri tõeline või absoluutne täpsus (mis on summeeritud koguviga) on anduri algkomplektide kombinatsioon: tundlikkus nullnihke suhtes, anduri sirgjoonelisus, hüsterees ja korratavus ning tundlikkus. Elektroonilise inklinomeetri täpsus jääb vahemikku ± 0,01–2° sõltuvalt andurist ja keskkonnast.

Inklinomeetri kasutamist mõjutavad tegurid:

• gravitatsioon;
• temperatuur;
• kaldeanduri kalibreerimine;
• lineaarsus;
• ristsuunaline tundlikkus.