Jääkeegel

Jääkeegel ehk kurling (inglise keeles curling) on jääl mängitav talispordiala.

Mängu eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud märklaua keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi. Sealjuures kasutavad mängijad harjamist, mille eesmärk on hoida kivi kiirust ja mõjutada tema trajektoori.^[1]

Jääkeegel on kõige populaarsem Kanadas, Šotimaal, Skandinaavias ja Šveitsis.

Reeglid

Väljak

Jääkeegliväljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on märklauad – 3,7-meetrise läbimõõduga kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.

Varustus

Jääkeeglikivi ei tohi kaaluda vähem kui 17,24 kg (38 naela) ja rohkem kui 19,96 kg (44 naela).^[2] Jääkeeglikivi on graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega lapik kivi, millele on kinnitatud käepide.

Ajalugu

Jääkeegli kodumaa on Šotimaa, seal on tänini säilinud 16. sajandist pärit keeglikivid. Ka 16. sajandil elanud hollandlane Pieter Brueghel vanem on kujutanud flaami talupoegi jääkeeglit mängimas – Madalmaade ja Šotimaa vahel oli sellal tihe läbikäimine. Esimene jääkeegliklubi asutati 1838. aastal Edinburghis. Enne 1842. aastat kandis klubi nime Grand Caledonian Curling Club, seejärel Royal Caledonian Curling Club.

Šotlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegliklubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlused toimuvad alates 1927. aastast ja need on tänapäevani maailma hinnatuim jõuproov sellel spordialal. Ameerika Ühendriikides asutati esimene klubi Detroitis 1832. aastal. Esimene rahvusvaheline jääkeeglivõistlus peeti 1884. aastal Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng Šveitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Tänapäeval on jääkeegliklubisid paljudes Euroopa riikides.

„

Inglismaal on moodi läinud uus talisport — jääwurr. Wurr kaalub 20—30 kilogrammi ja tuleb tõugata märgitud sihtkohta. See sport nõuab jõudu ja osawust

“

Pildiallkiri ajalehes Kaja^[3]

Meistrivõistlused

Martin Sesaker (Norra) noorte taliolümpiamängudel Innsbruckis (2012)

Taliolümpiamängudel võeti jääkeegel esimest korda ametlikult kavasse 1998. aastal Naganos. Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas 2002. aasta veebruaris tagasiulatuvalt, et 1924. aasta taliolümpiamängude jääkeeglivõistlus oli samuti juba ametlik olümpiaturniir ning medaliala. Näidisalana oli jääkeegel enne seda taliolümpiamängude kavas kolmel korral (1932, 1988 ja 1992).

2006. aastast on jääkeegel ka paraolümpiamängude kavas. Võisteldakse ratastoolides.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Šoti karika (Scotch Cup) nime, aastatel 1968–1985 oli nende võistluste nimi Hõbehari (Silver Broom). Naiste maailmameistrivõistlused toimusid esimest korda 1979. aastal. Alates 2008. aastast korraldatakse lisaks eraldi segapaaride ja segavõistkondade maailmameistrivõistlusi.

Rahvusvaheline jääkeegli föderatsioon International Curling Federation (lühend ICF) asutati 1966. aastal. 1991. aastast kannab see nime World Curling Federation (lühendatult WCF).

Eesti Curlingu Liit (ECL) loodi 2002. aastal. Esimeste Eesti meistrivõistlusteni jõuti 2004. aastal Jeti jäähallis ning maailmaföderatsiooni täisliikmeks saadi sama aasta detsembris.

Vaata ka

Viited

↑ Mis on jääkeegel, kuidas seda mängitakse ja kuidas selleks treenitakse? sport.err.ee, 11. november 2018
↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2022. Vaadatud 2. veebruaril 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ Kaja, nr. 2, 3 jaanuar 1931 tr. 1, pildiallkiri, Inglismaal on moodi läinud uus talisport — jääwurr. Wurr kaalub 20—30 kilogrammi ja tuleb tõugata märgitud sihtkohta. See sport nõuab jõudu ja osawust.

Välislingid

Curlingu ABC Eesti Curlingu Liidu koduleht
Maailma Jääkeegli Föderatsiooni koduleht

[Rajalo-1] Mis on jääkeegel, kuidas seda mängitakse ja kuidas selleks treenitakse? sport.err.ee, 11. november 2018

[2] "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2022. Vaadatud 2. veebruaril 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1931_01_03_KAJA-3] Kaja, nr. 2, 3 jaanuar 1931 tr. 1, pildiallkiri, Inglismaal on moodi läinud uus talisport — jääwurr. Wurr kaalub 20—30 kilogrammi ja tuleb tõugata märgitud sihtkohta. See sport nõuab jõudu ja osawust.

[1]

[2]

[3]

v r Olümpiamängude spordialad
Suveolümpia spordialad	Aerutamine Golf Jalgpall Jalgrattasport (BMX · Maanteesõit · Trekisõit) Judo Kergejõustik Korvpall Käsipall Laskesport Lauatennis Maadlus (Kreeka-Rooma maadlus · Vabamaadlus) Maahoki Moodne viievõistlus Poks Purjetamine Ragbi Ratsasport Sulgpall Sõudmine Taekwondo Tennis Triatlon Tõstesport Veesport Kujundujumine Ujumine Veepall Vettehüpped Vehklemine Vibusport Võimlemine Iluvõimlemine Riistvõimlemine Trampoliinvõimlemine Võrkpall Rannavõrkpall Lisatud 2020. aasta olümpiamängude kavva: 3x3 (korvpall) · Karate · Pesapall/Pehmepall · Rulasõit · Sportronimine · Surfamine
Taliolümpia spordialad	Bobisõit/Skeleton Jäähoki Jääkeegel Kelgutamine Laskesuusatamine Suusasport Kahevõistlus Lumelauasõit Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Suusahüpped Vigursuusatamine Uisusport Iluuisutamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine
Endised olümpiaalad	Jeu de paume Kriket Kroket Köievedu Lakross Mootorpaatide võidusõit Pelota Polo Rackets Roque