Mine sisu juurde

Jõulupuu

Allikas: Vikipeedia
Jõulukuusk

Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse. Eestis on selleks üldiselt kuusk, mujal maailmas on levinud teisedki okaspuud, nagu nulg ja araukaaria[1][2][3]. Jõulupuu võib olla valmistatud tehismaterjalist, näiteks polüvinüülkloriidist[viide?]. Kunstilistel ja loodussäästlikel kaalutlustel tehakse jõulupuid muudestki materjalidest[4][5] – 2015. aastal püstitati Rakvere linna vanadest aknaraamidest jõulupuu.[6]

Kuusk kodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tihti raiutakse looduslik jõulukuusk metsast ja tuuakse seejärel tuppa, kus tuleb hoolt kanda selle eest, et puu okkaid kiiresti maha ei puistaks. Jõulupuu tüve alumine ots tuleb panna veeanumasse. Selleks, et puu püsiks püsti, võib kasutada kuusejalga[7].

Olenevalt traditsioonist viiakse tuppa toodud jõulupuu eri maades välja eri aegadel. Eestis viiakse kuusk välja üldjuhul kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril. Viimastel aastakümnetel on populaarseks saanud komme koguda kuivanud jõulupuud ühte kohta ja pidulikult ära põletada, vahel tehakse jõulupuudest ka tuleskulptuure.[8][9]

Uuemal ajal on levinud tava kaunistada tuppa toodud kuuse asemel õues kasvavaid puid või kasutada jõulumeeleolu loomiseks üksnes kuuseoksi[10][11].

Jõulukombestik

[muuda | muuda lähteteksti]

Jõulupuudel on tähtis osa tänapäevases jõulukombestikus ja kuuse ehtimine on tihti perekondlik rituaal. Jõulupuid kaunistatakse jõuluehete (näiteks klaaskuulide, karra, tähe- ja inglikujudega) ja küünaldega. Kui veel Nõukogude ajal kasutati peamiselt parafiinküünlaid, siis tänapäeval on tuleohutuse tagamiseks kasutusel elektriküünlad. Kaunistatud puu alla asetatakse jõuluõhtul jõulukingid[12].

Ehkki jõule peetakse pigem perekeskseks pühaks, on linnades saanud traditsiooniks tuua suured jõulupuud keskväljakule, kaunistada need jõulutulede või -küünaldega ning korraldada puu ümber advendiaegseid üritusi. Üldjuhul hoolitseb linna jõulupuuga seonduva eest omavalitsus, ent jõulupuu püstitamise kulusid võivad kanda ka sponsorid. Sageli kajastatakse ajakirjanduses jõulukuuse otsinguid ja transporti.[13][14][15] Linna jõulupuu ümber kogunetakse samuti uusaastaööl uut aastat vastu võtma.

Igihaljastel okaspuudel kui jõulusümbolil on kristlik taust[16], kuid praegu seda enamasti ei tajuta. Matthias Johann Eisen kirjutas raamatus "Eesti uuem mütoloogia" järgmist: "Uuemal ajal püüab jõulupuu, jõulukuusk heinu majadest hoopis välja tõrjuda. Jõulupuudki seletatakse kristlikul kombel: küünlad puul kuulutavad jõuluvalgust, ehted ja maiused aga Õnnistegija toodud anda. Lugu ometi nii, et jõulupuu paganaaegset puukultust meelde tuletab. Meilgi oli mineva aastasajani viisiks mõnda hiiepuud ehtesse panna."[17]

Nõukogude ajal oli ateismi ülistamise tõttu jõulude kui usupüha tähistamine keelatud ning jõulukuuske asendas näärikuusk. Kuna leidus inimesi, kes kippusid siiski nääride ettekäändel jõule pidama, jälgiti, et kuusk toodaks tuppa alles uusaasta eel, pärast jõulupühi.[18]

Jõulupuu on sageli korduv motiiv jõuluteemalistes lauludes, luuletustes ja salmides. Eesti kirjanduses on üks tuntumaid Ellen Niidu luuletus "Kuidas leiti jõulupuu", mille algusread on "Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel"[19].

Jõulupuu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimestest jõulupidustustest Tallinna Raekoja platsil on andmeid juba 1441. aastast, mil Mustpeade vennaskonna liikmed tõid sinna jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linnajõulupuuga Euroopas (vt "Liiwimaa kroonika", Tartu 1920, lk 76).

Looduslikke jõulupuid müüakse rohkesti kaubandusvõrgus, kuid Eestis tuuakse neid eraviisiliselt ka metsast. Kampaania korras pakub jõulukuuski Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsamajanduslikust vaatenurgast on jõuluaeg ja looduslike jõulukuuskede koju toomine hea võimalus metsa harvendada, sest jõulukuuseks sobivad väikesed puud, millel tihti metsas kasvuruumi poleks või mis kasvavad metsasihtidel ja elektriliinide all.[20] Samas on jõulupuude kasvatamine nii Eestis kui mujal maailmas ulatuslik tööstusharu[11][21][22].

Eestisse jõudis jõulupuu tuppa toomise traditsioon Saksamaalt ning see võeti siin omaks 20. sajandiks. Eestis hoitakse puud toas jõululaupäevast kolmekuningapäevani [23].

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kaia Otti, Jõulupuu – kuusk või nulg, ÕL, 22. detsember 2005
  2. ↑ Kai Simson, Kumb viiakse jõuluks tuppa - kuusk või nulg?, ML, 6. detsember 2010
  3. ↑ Astrid Lepik, Pehmete okastega säravroheline jõulupuu - araukaaria, MK, 24. detsember 2012
  4. ↑ Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa, PM, 22. detsember 2015
  5. ↑ Astrid Lepik, Tee aia kaunistuseks praktiline jõulupuu, ML, 28. november 2010
  6. ↑ Hanneli Rudi, Ainult Postimehes: ringkäik Rakvere kuulsa jõulupuu sisemuses, PM, 24. detsember 2015
  7. ↑ Eneli Käger, 10 jõulupuu ilunippi, MK, 24. detsember 2009
  8. ↑ Urmas Tooming, Vanad jõulukuused saab viia valgusfestivali kogumiskohtadesse, PM, 4. jaanuar 2011
  9. ↑ Liis Velsker, Jõulukuusest polegi nii lihtne lahti saada, PM, 4. jaanuar 2013
  10. ↑ Marju Vitkar, Ehk ehiks sellel aastal jõulupuu õues?, MK, 19. detsember 2013
  11. ↑ 11,0 11,1 Silja Ratt, Jätame jõulukuuse parem õue, ÕL, 13. detsember 2015
  12. ↑ Pahased lapsevanemad süüdistavad PayPali telereklaami jõulumaagia rikkumises, PM, 23. detsember 2015
  13. ↑ Eleen Laasner, Tartu asus jõulupuu otsingule, PM, 25. september 2015
  14. ↑ Tartu jõulukuusk tuleb tänavu Põlvamaalt, Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 18. november 2014
  15. ↑ Tartu jõulukuusk jõuab homme raekoja platsile, Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 23. november 2015
  16. ↑ Urmas Kiil, Kust on pärit jõulukuusk?, SH, 22. detsember 2007
  17. ↑ Matthias Johann Eisen, Jõulud, "Eesti uuem mütoloogia", Vikitekstid
  18. ↑ Aigi Viira, Nõukogude kuusepühad: jõulud jõulumeheta, aasta lõpp nääritaadiga, ÕL, 22. detsember 2005
  19. ↑ "Kuidas leiti jõulupuu", Tartu linnaraamatukogu lastekirjanduse andmebaasis Arkaadia
  20. ↑ Silja Paavle, ARMSAIM ON ISETOODUD KUUSK: leia jõulupuu riigimetsast, ÕL, 8. detsember 2015
  21. ↑ Teet Teder, Meeleolud kuusemüügiplatsil – maa on must, aga jõulupuu läheb ikka kaubaks, ÕL, 15. detsember 2015
  22. ↑ Silja Lättemäe, Pruuli Puukooli peremees: Tulu toovad jõulupuud, ML, 29. august 2010
  23. ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 35–36
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "YAvFg" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jõulupuu&oldid=6487562"