John F. Kennedy atentaat
John F. Kennedy atentaat oli 1963. aasta 22. novembril Dallases Texases toimunud atentaat president John Fitzgerald Kennedyle. Kennedy sai atentaadis surma ning samal päeval arreteeriti süüdistatuna presidendi mõrvas Lee Harvey Oswald. Oswald ei läinud mõrva eest kunagi kohtu alla, sest 24. novembril lasi Jack Ruby Oswaldi maha, kui politsei viis teda maakonnavanglasse.
Kuigi algul oli Ameerika avalikkus Kongressi poolt mõrva uurimiseks loodud Warreni komisjoni tegevusega rahul, on aastatel 1966–2003 tehtud küsitlused näidanud, et paljud ameeriklased usuvad, et Kennedy langes vandenõu ohvriks ja/või tema surma asjaolud mätsiti kinni. 2013. aasta novembris tehtud küsitlusele vastanutest uskus 61 protsenti, et Kennedy langes vandenõu ohvriks, ja 31% arvas, et Oswald ei tegutsenud üksi.
Kennedy mõrva kohta liigub tänaseni mitmeid vandenõuteooriaid, milles kahtlustatakse Kennedy mõrvas KGBd, CIAd ja ka maffiat.
Taust
[muuda | muuda lähteteksti]Kennedy oli 1960. aasta presidendivalimised võitnud napi enamusega Richard Nixoni ees. Kuna 1964. aasta presidendivalimised lähenesid, otsustas Kennedy Texase osariiki külastada, et teha kampaaniat oma tagasivalimiseks teiseks ametiajaks. Salateenistus oli suurte rahvamasside tõttu mures presidendi turvalisuse pärast ja veel mõrva päeva hommikul hoiatati presidenti, et salateenistus peab atentaadiohtu suureks.
Atentaat
[muuda | muuda lähteteksti]Kennedy saabus Dallasesse 22. novembri hommikul, plaanis oli kohtuda rahvaga ja pidada Dallase Trade Marti messihallis kõne. Kella poole ühe paiku kohaliku aja järgi tegi konvoi plaanipärase pöörde Elm Streetile ja möödus Texase Kooliõpikute Hoidlast. Kui konvoi mööda Elm Streeti edasi liikus, sõnas koos presidendipaariga ühes limusiinis sõitnud Texase kuberneri John Connally abikaasa Nellie Connally kell 12.29 presidendile: "Härra president, te ei saa öelda, et Dallas teid ei armasta." John Kennedy vastas, et tõepoolest ei saa. Kohe pärast seda, kell 12.30 tabas presidenti kaks snaipri tulistatud kuuli, mis haavasid raskelt ka John Connallyt. Connally tunnistas hiljem, et olles Teise maailmasõja veteran ja jahimees, tundis ta tulirelvast tehtud lasud kohe ära. Ta üritas presidendi poole vaadata, aga sai haavata ja karjus: "Oh ei, ei, ei, nad tapavad meid kõiki!"
Salateenistuse eriagent Clint Hill sõitis autos, mis oli presidendilimusiini taga. Hill tunnistas hiljem, et kui ta lasku kuulis, hüppas ta autost välja ja jooksis presidendi limusiini poole, et peale ronida ja presidenti kaitsta. Presidendi limusiin kiirendas samal hetkel, kui Hill peale ronimas oli. Eriagendil õnnestus siiski auto pakiruumiluugile ronida ning ta kattis oma kehaga haavatud presidenti ja tema naist.
Pärast atentaati
[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi konvoil kulus tulistamispaigale kõige lähemal olnud Parklandi Memoriaalhaiglasse jõudmiseks vaid minuteid, oli arstidele kohe selge, et John Kennedy on ellujäämiseks liiga raskelt haavatud. Kell 13.00 kuulutati president surnuks. Raskelt vigastatud kuberner Connallyle tehti samas haiglas kaks operatsiooni ja ta tervenes.
Texase seaduste kohaselt ei tohtinud surnukeha haiglast ära viia enne, kui sellele oli tehtud lahkamine, aga seda ei lubanud salateenistuse töötajad. Lõpuks lahendas salateenistus probleemi jõuga ja lahkus koos presidendi surnukehaga, millele tehti lahkamine kell 8 õhtul Marylandi osariigis, Bethesda mereväehaigla kohtuarsti poolt.
2 tundi ja 8 minutit pärast Kennedy atentaati andis asepresident Lyndon B. Johnson presidendilennuki pardal ametivande ning sai Ameerika Ühendriikide 36. presidendiks.
25. novembril maeti John F. Kennedy riiklike austusavaldustega Arlingtoni kalmistule.