Käblik

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Käblik (perekond)

---

Käblik
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Käbliklased Troglodytidae
Perekond	Käblik Troglodytes
Liik	Käblik
Binaarne nimetus
Troglodytes troglodytes Linnaeus (1758)

Käbliku munad

Cuculus canorus canorus + Troglodytes troglodytes

Video laulvast käblikust

Käblik (Troglodytes troglodytes) on linnuliik värvuliste seltsist käbliklaste sugukonnast. Käblik on Eesti üks pisemaid linde.

Käbliku rahvapärastest nimetustest on levinumad risulind, pöialpoiss, metsaträks, metskilk, aiatikk, pöidlaots, püsthänd, pöialpukk, päkk, pöid, pöidlalind ja ahjulind.

Käblik on argliku eluviisiga. Ta eelistab elupaigana kuusetihnikuid, võsa ja oksarägastikke ning puujuurikaid ja põõsaid.

Levila ja arvukus

Käblik on väga levinud lind kogu Euroopas, teda võib leida ka Kesk- ja Ida-Aasiast. Eestis on käblik tavaline ja väga arvukas haudelind, keda pesitseb siin 250 000–300 000 paari.

Eestisse saabub käblik aprillis ja lahkub siit septembri lõpust kuni novembri alguseni. Mõned linnud talvituvad soojematel talvedel ka Eestis, hoidudes lahtiste veekogude lähedale. Talvituma võib jääda käblikuid Eestisse 300–800 lindu.

Välimus

Käblik on pisike lind, kelle kehakaal võib olla 8–­12 g ja kehapikkus 9–11 cm. Käblikul on väga lühikesed tiivad siruulatusega 13­–17 cm. Lennates läbib ta lühikesi vahemaid ja ta lendab väga madalal maapinna ligi.

Käbliku sulestik on roostepruun, kohati tumeda viirutusega. Tema keha on ta väiksuse kohta üpriski jässakas. Käblikul on väga lühike saba, mida ta hoiab enamasti püsti.

Käblik on väga vilgas metsalind, kes hüpleb metsarisus ja tuulemurrus. Nende omaduste tõttu on ta osav tihnikutes liikuja, sh hüppab ta osavalt põõsaste ja risu vahel või jookseb taimede vahel.

Käblikul on ilus lauluhääl, mis hakkab kostma pisut enne päikesetõusu ja võib kesta päikeseloojanguni. Laulmist alustab käblik aprillis ning lõpetab selle juulis. Kutsehüüd on terav ja lühike "tsik-tsik-tsik", hoiatushüüd on täristamine, mis võib kesta järjest kuni pool minutit. Kui käblik on ärevuses, siis ta nõksutab sügavasti kehaga ja hüüab valjusti "tserr". Hädaohu korral teeb käblik valju kärinat, mis on hoiatuseks teistele metsaelanikele.

Toitumine

Käblikud toituvad Eestis peamiselt pisikestest ämblikest ja väikestest vähe liikuvatest putukatest, kelleks võivad olla lutikalised, mardikalised, liblikaröövikud või täid. Samuti võivad kuuluda käbliku toidulauale taimeseemned ja sügisel marjad.

Pesitsus

Käblik pesitseb enamasti rikkaliku alustaimestikuga leht- ja segametsades. Tema pesa on üks huvitavamaid linnupesi: kinnine ehitis, millel väike auguke küljel, lisaks on käbliku pesa tema suuruse kohta väga suur. Enamasti leitakse käblikupesi tuulemurdudest ja tihedatest padrikutest.

Märtsi lõpul Eestisse jõudes ja pesitsema asudes hõivab esialgu territooriumi isaslind, kes teavitab valjuhäälse lauluga kogu ümbruskonda. Seejärel meisterdab ta varjulistesse kohtadesse üsna maapinna lähedale poolenisti valmis mitu pesa, mida asub emaslindudele tutvustama. Hiljem valib käblikuema, millisele neist siseviimistlus teha. Kõikide pesakondade eest hoolitseb isaslind ühtemoodi hästi. Ühel isaslinnul võib suve jooksul olla kuni kolm pesakonda poegi ja harilikult on ühes pesakonnas kaks kurna aastas.

Kui emaslind on pesa välja valinud, muneb ta sinna 5­–7 muna, mida haub üksi 14­–16 päeva. Umbes kuu aja pärast lendavad pesast välja pojad.

Käblik on polügaamne liik, kelle isaslinnul on pesitsusperioodil mitu kaasat. See tähendab, et linnu arvukuse puhul ei saa rääkida paaridest. Nii arvatakse Eestis elavat umbes 250 000 käblikuperet.

Ohustatus

Käblik on meie kliimas väga soodsas seisundis lind, kelle arvukus Eestis on suurenemas. Käbliku pesitsusaegne arvukus on hinnanguliselt 250 000–300 000 paari, linnu talvine arvukus on 300–800 isendit.

Välislingid

• Käblik andmebaasis eElurikkus