Mine sisu juurde

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
ASEANi territoorium
Lühend ASEAN
Deviis "Üks visioon, üks identiteet, üks kogukond"
Asutatud 8. august 1967
Peakorter

Jakarta,

Indoneesia
Liikmed 10 riiki
Ametlikud keeled inglise
Peasekretär H.E. Lim Jock Hoi
Veebileht ASEAN.org

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ingl Association of Southeast Asian Nations, ASEAN) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on arendada Kagu-Aasia maade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd.

ASEANi lõid 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viis Kagu-Aasia riiki: Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiinid. Organisatsioon asutati Vietnami sõja tõttu ning seepärast, et Lõuna-Vietnam, Laos ja Kambodža langesid kommunistliku režiimi alla.[1]

Liikmesriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Asutajaliikmed

Hiljem liitunud riigid

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne ASEANi olid Malaisia, Tai ja Filipiinid loonud 1961. a Kagu-Aasia Liidu (Association of Southeast Asia, ASA).[2]

ASEAN asutati 8. augustil 1967, kui viie riigi välisministrid allkirjastasid ASEANi deklaratsiooni, mida tuntakse ka Bangkoki deklaratsiooni nime all. 1967. a augusti alguses veetsid viie riigi välisministrid neli päeva Bangkoki lähedal rannakuurordis läbirääkimistel, mida välisministrid ise on hiljem meenutanud kui "spordisärgi diplomaatiat". Need viis välisministrit – Adam Malik Indoneesiast, Narciso Ramos Filipiinidelt, Abdul Razak Malaisiast, Sinnathamby Rajaratnam Singapurist ja Thanat Khoman Taist – on organisatsiooni "asutavad isad" (founding fathers).[3]

Brunei liitus 8. jaanuaril 1984, olles iseseisvuse saavutanud vaid nädal varem, 1. jaanuaril.[4]

Laos ja Birma liitusid 23. juulil 1997, Vietnam 28. juulil 1997. Algselt koos Laose ja Birmaga liituma pidanud Kambodža ei teinud seda ebastabiilse poliitilise olukorra tõttu riigis. Kambodža liitus alles 30. aprillil 1999.[5]

Kuigi deklaratsioon nägi ette riikidevahelist sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist koostööd, kalduti sellest teest kõrvale. USA tagasitõmbumine Vietnamist, Vietnami suurenevad ambitsioonid regioonis ja pinged Kambodžas nõudsid palju tähelepanu ning nii näiteks majanduslikku koostööd ei tehtudki.[6]

1976 peeti konverents Balil, kus allkirjastati kaks dokumenti: „The declaration of ASEAN oncord“, mis keskendus põhiliselt majanduslikule koostööle, ja „The treaty of amity and cooperation in South Asia“ (TAC).[7]

1994 asutati Aasia Regionaalne Foorum (ingl ASEAN Regional Forum, ARF), millesse kuulub 27 liiget: 10 ASEANi liiget, 10 ASEANi dialoogipartnerit ja 7 ASEANi vaatlejariiki. Dialoogipartnerid on Austraalia, Hiina, Euroopa Liit, India, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Venemaa ja USA.[8] Vaatlejariigid on Põhja-Korea, Mongoolia, Pakistan, Timor-Leste, Bangladesh ja Sri Lanka. ARFil on oluline roll dialoogides Aasia julgeoleku teemadel.[9]

Ida-Timor on avaldanud soovi saamaks ASEANi 11. liikmeks.[10]

Struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsaim organ on Jakartas asuv ASEANi sekretariaat, mida juhib peasekretär.[11] Aastatel 2013–2017 oli peasekretär Lê Lương Minh Vietnamist, 2018. aastast on peasekretär Lim Jock Hoi Bruneist.[12] Olulisim sündmus on iga-aastane konverents, mille eesistujat vahetatakse igal aastal.[13]

Põhitegevused

[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Majanduses on ASEANi eesmärgiks ühendada konkurentsivõime, tasakaalustatud majanduslik areng ja integratsioon, et 2015. aastaks luua ühine turg kaupadele, teenustele, kapitalile ja tööle. ASEAN on loonud vabakaubanduspiirkonna ASEAN Free Trade Area (AFTA). [14]

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuris on ASEAN tegev spordist kuni kirjandusauhindadeni. Loodud on näiteks ASEANI ülikoolide võrgustk (ingl ASEAN University Network, AUN).[15] ASAIHL (Association of Southeast Asian Institutions of Higher Learning) on kõrgharidust arendav tütarorganisatsioon.[16] ASEAN annab välja Kagu-Aasia kultuuriruumis olulist kirjandusauhinda (S.E.A Write Award).[17]

ASEAN on avaldanud soovi pidada 2030 FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused ühiselt ASEANi riikides.[18]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ [1]
  2. ↑ ASEAN: brief history and its problems
  3. ↑ www.aseansec.org/the-founding-of-asean/
  4. ↑ "asianhistory.about.com/od/Brunei/p/Brunei_Facts_History.htm". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuli 2014. Vaadatud 11. juunil 2014.
  5. ↑ globaledge.msu.edu/trade-blocs/asean/history
  6. ↑ globaledge.msu.edu/trade-blocs/asean/history
  7. ↑ Explaining ASEAN
  8. ↑ english.peopledaily.com.cn/200306/19/eng20030619_118553.shtml
  9. ↑ "www.dfat.gov.au/arf/". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2008. Vaadatud 11. juunil 2014.
  10. ↑ www.bangkokpost.com/news/local/218897/east-timor-bid-to-join-asean-wins-trong-support
  11. ↑ www.aseansec.org/the-asean-secretariat
  12. ↑ January 2018 Rulers.org (vaadatud 14.01.2018)
  13. ↑ "web.archive.org/web/20080222144528/http://www.summit99.ops.gov.ph/asean_structure.htm". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2008. Vaadatud 22. veebruaril 2008.
  14. ↑ www.auswaertiges-amt.de/DE/Aussenpolitik/RegionaleSchwerpunkte/Asien/Regionalorganisationen-Text_node.html
  15. ↑ "www.aunsec.org/ourhistory.php". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2014. Vaadatud 11. juunil 2014.
  16. ↑ www.seameo.org/asaihl/
  17. ↑ "www.bangkokbank.com/BangkokBank/AboutBangkokBank/AboutUs". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2014. Vaadatud 11. juunil 2014.
  18. ↑ www.iesingapore.gov.sg/Media-Centre/News/2011/5/ASEAN-to-bid-for-FIFA-World-Cup-2030[alaline kõdulink]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kagu-Aasia_Maade_Assotsiatsioon&oldid=6295564"