Kanada kuusk
| Kanada kuusk | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Kuusk Picea |
| Liik |
Kanada kuusk |
| Binaarne nimetus | |
|
Picea glauca (Moench) Voss (1907) | |
 | |
| Sünonüümid | |
| |
Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.
Liigil eristatakse kahte teisendit ning see annab hübriide ka teiste kuuseliikidega.
Euroopasse jõudis kanada kuusk esimest korda 1700. aastal ning Eestisse 19. sajandil. Eestis kasvab liik hästi ja seda esineb paljudes parkides, kuid metsakultuuris ei suuda see kasvukiiruselt hariliku kuusega võistelda.
Teisendid ja hübriidid
[muuda | muuda lähteteksti]Teisendid
[muuda | muuda lähteteksti]Kanada kuusel (Picea glauca) eristatakse kahte teisendit:[1]
- Picea glauca var. glauca – kanada kuusk (ehk põhiteisend) kasvab laialdasel maa-alal Alaskal, Kanadas ja USA kirdeosa osariikides.
- Picea glauca var. albertiana (S. Br.) Sarg. – alberta kuusk kasvab Kanada Alberta provintsi kaguosas ja tõenäoliselt vähesel määral ka USA Montana osariigi loodeosas. Ta kasvab põhiteisendist kõrgemaks, võra on kitsam ja okkad on pikemad kui põhiteisendil. Ühtlasi on ta põhiteisendist pikema eaga ja kiirema kasvuga.
Varem teisendiks peetud Picea glauca var. porsildii ja Picea glauca var. densata on aktsepteeritud teisendite hulgast välja arvatud ja neid käsitletakse nüüd põhiteisendina.
Hübriidid
[muuda | muuda lähteteksti]Kanada kuusk annab levila kattumispiirkonnas looduslikke hübriide teiste kuuseliikidega. Lutzi kuusk (Picea × lutzii) on kanada ja sitka kuuse hübriid, mis esineb Vaikse ookeani ranniku lähedal Alaska kaguosas ja Briti Columbia loodeosas.
Hübriidid Engelmanni kuusega kasvavad Briti Columbiast Yellowstone'i rahvuspargini ja Washingtoni osariigi idaosani. Engelmanni kuusk kasvab levilate kattumispiirkonnas suurematel kõrgustel kui kanada kuusk ja hübriidid esinevad peamiselt nendevahelistel nõlvadel. Hübriide musta kuusega on täheldatud üsna harva.[3]
Botaanilised tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]
Põhiteisendi puud kasvavad tavaliselt 20–25 (35) m kõrguseks, alberta kuusk võib kasvada kuni 50 m kõrguseks.[4]
Puude eluiga on tavaliselt kuni 200 aastat[3], kuid nad võivad elada ka üle 600 aasta vanuseks[5]. Vanimad puud kasvavad karmides ilmastiku- ja pinnaseoludes polaarjoone lähedal.[6]
Tüve läbimõõt on karmi kliimaga põhjapiirkondades 15–42, paremates kasvukohtades 60–90 cm. Täiskasvanud puude tüve koor on üsna õhuke (tavaliselt vähem kui 8 cm), kestendav või sile ja helehallikaspruun.[3]
Juurestik on tavaliselt maapinna lähedal, ulatudes keskmiselt 90–120 cm sügavusele. Sügavamas mullas võib peajuur või ankurdavad külgjuured ulatuda ka 3 m sügavusele, sellisel juhul on kanada kuusk küllaltki tormikindel.[3]
Võra on tiheda ja kuhikja, sageli ebasümmeetrilise kujuga, rohkete käbidega.[4]
Võrsed on valkjas- või hallikaskollased kuni punakaspruunid ja karvadeta.[4]
Okkad on tömbid, 0,8–1,8 cm pikkused, sinakasrohelised, pisut kõverdunud ja neljatahulised ning püsivad võrsetel 5–7 (10) aastat.[4]
Pungad on helepruunid, vaiguta, ümarad, kuni 6 mm pikkused ja puhkevad varakevadel.[7]
Käbid on 3–5 (6) cm pikkused ja läbimõõduga 1–1,5 cm, noorelt helerohelised, valminult helepruunid. Seemnesoomused on tervete servadega, kumerad[4]. Avanenud soomustega käbid on kuni 2,5 cm laiad. Käbil on õhukesed ümarad siledad painduvad soomused, mis on kuni 1,5 cm pikad.
Seemned valmivad 4–6 kuud pärast tolmlemist. Ühes käbis on 32–130 seemet[6]. Seemned on väikesed, 2–3 mm pikad, pruunid, 5–8 mm pikkuste helepruunide tiivakestega. Seemne mass on vahemikus 1,1–3,2 mg ja 1 kg sisaldab umbes 500 tuhat seemet.[6]
-
Koor -
Isaskäbi -
Emaskäbi -
Seemned
Paljunemine ja kasv
[muuda | muuda lähteteksti]Kanada kuusk on ühekojaline puu ja paljuneb tuule abil peamiselt seemnetega. Äärmuslikus kliimas Põhja-Kanadas ja Alaskal võivad puud ka vegetatiivselt paljuneda alumiste okste juurdumisega. Puu õitseb maist kuni juulini, sõltuvalt geograafilisest asukohast. Emasõisikud on väikesed. Kanada kuusk hakkab käbisid kandma varakult, 10–15 aasta vanuselt. Esialgu on käbisid vähe, rikkalikult kannavad kanada kuused käbisid puistus alates 30 aasta vanuselt. Sõltuvalt kasvukohast esinevad head käbiaastad 2–6 (10) aasta järel, käbide arv ühel puul on siis 8 000–12 000.[6] Seemned langevad enamasti kuni 90 m kaugusele puust, kuid võivad tugeva tuulega kanduda kuni 400 m kaugusele. Seemneid aitavad levitada ka nendest toituvad linnud ja loomad. Kõige rohkem kogub seemneid ameerika punaorav, kes võib heal seemneaastal korjata kuni 90% valminud seemnetest. Seemnete idanevus on 50–70% ja nad võivad idaneda 1–2 aasta jooksul. Seemikud kasvavad kõige paremini täisvalguses, kuid taluvad ka mitme aasta jooksul varjus kasvamist. Esimese kasvuperioodi lõpuks on nad tavaliselt 2,5 cm kõrgused, 4–6 aasta vanused puud on tavaliselt kuni 50 cm kõrgused.[3]
Levila ja ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]
Kanada kuuse levila ulatub Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini. Isoleeritud asurkond kasvab Black Hillsi mägedes Lõuna-Dakotas ja Wyomingis, kus puud kasvavad suurtel kõrgustel või jahedates kanjonipõhjades.[3]
Põhjas Mackenzie deltas ulatub kanada kuuse levila Põhja-Jäämereni laiusel 69°. Tema levila ulatub Põhja-Ameerikas kaugemale põhja kui ühelgi teisel puuliigil. Tema levila põhjapiir langeb enam-vähem kokku juuli +10 °C isotermiga. Levila lõunapiir langeb Suure järvistu kandis enam-vähem kokku juuli +18 °C isotermiga, aga preeriaprovintsides (Põhja-Ameerika idaosas) jääb sellest isotermist põhja poole.[6]
Levila põhjaosas kasvavad laialdased kanada kuuse metsad peamiselt jõgede madalikel, lammidel, terrassidel ja soojadel lõunasse avatud mäenõlvadel. Briti Columbias ja Albertas on kanada kuused levinud peamiselt 760–1520 m kõrgusel mägedes.[6] Levila idaosas esineb kanada kuuske rohkem segametsades.[3]
Kanada kuuskede levilas toimuvad keskmiselt iga 60–200 aasta tagant metsatulekahjud, mis hävitavad kogu kõrgtaimestiku, ehkki on teada piirkondi, kus sellist tulekahju pole juba märksa kauem toimunud.[8]
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna kanada kuusk kasvab väga suurel maa-alal, siis varieerub kliima samuti suures ulatuses. Levila põhjapiiril on miinimumtemperatuurid kuni –54 °C ja lõunapiiril on maksimumtemperatuurid kuni +43 °C. Kasvupiirkondade keskmine sademete hulk on vahemikus 1270 mm (Nova Scotia ja Newfoundland) kuni 250 mm (Loodealad, Yukon, osa Alaskast). Vegetatsiooniperiood kestab 180 päevast USA Maine'i osariigis kuni 20 päevani Põhja-Kanadas. Keskmine vegetatsiooniperioodi pikkus on 60 päeva.[6] Puu talub talvel külma kuni –40...–46 °C.[9]
Kasvupinnas
[muuda | muuda lähteteksti]Kanada kuusk kasvab väga erinevatel muldadel, mis on moodustunud liustiku-, järve-, mere- ja jõesetetest. Setted on tekkinud eelkambriumist kuni kainosoikumini. Lähtekivimitest on esindatud graniit, gneiss, settekivimid, kildad ja konglomeraat. Puud kasvad nii happelistel kui aluselistel muldadel, mille pH on vahemikus 4,0–8,2. Mullad on peamiselt leetunud. Kanada kuusk ei talu kasvukohas seisvat vett.[6]
Alusmetsas domineerivad mitmesugused lehtsamblad ja mõnikord turbasammal. Levila põhjaosas moodustavad samblad ja selle all olev muld kokku 25–46 cm paksuse kihi.[6]
Kaasliigid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kanada kuusk moodustab puhtpuistuid või domineerib segametsades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: must kuusk (Picea mariana), paberikask (Betula papyrifera), ameerika haab (Populus tremuloides), punane kuusk (Picea rubens), palsamnulg (Abies balsamea), vaigumänd (Pinus resinosa), valge mänd (Pinus strobus), palsampappel (Populus balsamifera), ameerika lehis (Larix laricina), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), mäginulg (Abies lasiocarpa), keerdmänd (Pinus contorta).[6]
Kanada kuusk toiduallikana
[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna muud toitu on talvel lume alt raske kätte saada, siis toitub ameerika jänes (Lepus americanus) talvel 2–3 aasta vanustest kanada kuuse seemikutest ning võib süüa ka kambiumi, pungasid, okkaid ja võrseid. Samuti toituvad väikestest puudest hiired. Kuusepüüd (Falcipennis canadensis) toituvad talvel ainult kuuseokastest. Ameerika punaoravatele maitsevad väga kanada kuuse seemned. Nad eelistavad neid musta kuuse seemnetele ja seetõttu on oravate arvukus oluliselt suurem kanada kuuse metsades. Nad toituvad sügisel ja talvel peamiselt seemnetest, kevadel puu võrsetest ja pungadest. Kesistel seemneaastatel on puu noorte võrsete osakaal nende toidulaual suurem. Samuti koguvad mahalangenud seemneid mitut liiki hiired. Seemneid söövad mitut liiku linnud, näiteks ameerika põhjatihane (Poecile atricapillus), mägitihane (P. gambeli), kanada tihane (P. hudsonicus), ruskselg-tihane (P. rufescens), valgekulm-puukoristaja (Sitta canadensis), valgepõsk-puukoristaja (S. carolinensis), kuuse-käbilind (Loxia curvirostra), vööt-käbilind (L. leucoptera) ja männisiisike (Carduelis pinus).[3]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Kanada kuuske kasvatatakse nii ilutaimena kui ka tuuletõkke hekina. Kanadas Alberta provintsis kasutatakse valget kuuske laialdaselt kivisöekaevanduste rekultiveerimisel.[3]
Kanada kuuske kasutatakse bonsaina.[10]
Kanada kuuse puit on pehme, väikese vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses tselluloosi saamiseks, muusikainstrumentide puitosade valmistamiseks, jõulupuuna jms.[3]
Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on järgmised:[11][12]
| Omadus | Väärtus |
|---|---|
| Tihedus, õhukuiv puit | 403 kg/m³ |
| Erikaal, õhukuiv puit | 0,36 |
| Elastsusmoodul, värske/õhukuiv puit | 7900/9600 MPa |
| Paindetugevus, värske/õhukuiv puit | 34,0/65,0 MPa |
| Survetugevus, (õhukuiv puit) pikikiudu/ristikiudu | 35,7/3,0 MPa |
| Nihketugevus, õhukuiv puit | 6,7 MPa |
| Ruumala kahanemine kuivamisel, õhukuiv/ahjukuiv puit |
6,8% / 11,3% |
| õhukuiv puit – niiskusesisaldus 12%, ahjukuiv puit – niiskusesisaldus 0%. | |
Kanada kuusk on Kanada Manitoba provintsi ja USA Lõuna-Dakota osariigi tunnuspuu.[5]
Kasvatamine Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopas kultiveeritakse kanada kuuske juba aastast 1700 ja ta on võrdlemisi laialt levinud. Eestisse jõudis ta 19. sajandil. Meie kliima ja pinnas sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mulla suhtes, talub hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Kasvab saviliiv- ja kergetel liivsavimuldadel, kuid lepib ka kuivade liivmuldadega. Kõige paremini kasvab ta huumuserikastel saviliivmuldadel. Noorelt on kiire kasvuga, kuid 15–20 aasta vanuselt kasv aeglustub tunduvalt. Meie metsakultuuridesse ta siiski ei sobi, kuna ei suuda kasvukiiruses konkureerida kohalike puuliikidega, eriti hariliku kuusega. Eestis esineb kanada kuuske rohkesti parkides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Türil, Narva-Jõesuus, Puhtus, Olustveres, Järvseljal jm. Suurimad puud (kuni 25 m) kasvavad Narva-Jõesuus. Kanada kuusk kannab käbisid rikkalikult ja sageli, meie tingimustes peaaegu igal aastal. Seemnete idanevus on kuni 50%. Väga populaarsed on kanada kuuse kultivarid, mida kasvatatakse meie koduaedades.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Conifer database: "Picea glauca"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 11.10.2010.
- ↑ Conifer Specialist Group (1998). Picea glauca. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 "Picea glauca". www.fs.fed.us (inglise). Vaadatud 15.11.2010.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus 1987
- ↑ 5,0 5,1 "Picea glauca". www.conifers.org (inglise). Vaadatud 15.11.2010.
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 "White Spruce". www.na.fs.fed.us (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 16.07.2010. Vaadatud 11.10.2010.
- ↑ V. Hainla, U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu, 1961
- ↑ Sarah Trainor (2010). "Meeting Alaska's Fire Science and Climate Information Needs for Forest Managers" (PDF). Forest Wisdom (inglise). Santa Fe, NM: Forestry Guild. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24.09.2015. Vaadatud 17.06.2011.
- ↑ Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.
- ↑ "Dwarf Alberta Spruce Bonsai Tree". www.chinesebonsaigarden.com (inglise). Vaadatud 17.06.2011.
- ↑ Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka (2010). "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood" (PDF). www.fpl.fs.fed.us (inglise). Forest Products Laboratory. Vaadatud 11.10.2010.
- ↑ David E. Kretschmann (2010). "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood" (PDF). www.fpl.fs.fed.us (inglise). Forest Products Laboratory. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11.10.2010. Vaadatud 11.10.2010.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kanada kuusk |
- Kanada kuusk andmebaasis eElurikkus
- "Kanada kuusk"
