Koaala

Koaala
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Alamklass	Eluspoegijad imetajad Theria;
Infraklass	Kukrulised Marsupialia;
Selts	Kaksikeeshambulised Diprotodontia;
Alamselts	Vombatiformes;
Sugukond	Koalalased Phascolarctidae;
Perekond	Phascolarctos;
Liik	Koaala;
Binaarne nimetus
	Phascolarctos cinereus; (Golfuss, 1817)
Sünonüümid
	Lipurus cinereus Goldfuss, 1817; Marodactylus cinereus Goldfuss, 1820; Phascolarctos fuscus Desmarest, 1820; Phascolarctos flindersii Lesson, 1827; Phascolarctos koala J.E. Gray, 1827; Koala subiens Burnett, 1830;

Koaala ehk koala^[1] (Phascolarctos cinereus) on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom.

Klassifikatsioon

Koaalade süstemaatika pole päris selge. Osades allikates on koaaladel klassifitseeritud 3 alamliiki:

Phascolarctos cinereus adjustus (Thomas 1923)
Phascolarctos cinereus victor (Troughton 1935)
Phascolarctos cinereus cinereus (Goldfuss 1817)^[2].

Levik

Koaalad elavad peamiselt Ida-Austraalias.

Kirjeldus

Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles tähendab koala "ei joo".

Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maa peale laskumata.

Kehakuju

Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks.

Eluviis

Koaala magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas.

Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla.

Toitumine

Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab ta toidust.

Paaritumine

Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, siis ei kuku noored koaalad sealt välja. Koaalapoeg jääb emaslooma kukrusse kuni kuueks kuuks, kus ta areneb nisast emapiima imedes. Seejärel kannab ema teda edasi aasta jooksul seljas.

Anatoomia ja füsioloogia

Koaala tüümus

Pikemalt artiklis Koaala tüümus

Varaseima koaala tüümuse kirjelduse on avaldanud anatoomiaprofessor Johnson Symington (1900). Symington kirjutab, et tüümuse kehad jäeti varem tähelepanuta või peeti neid sülje- või lümfinäärmeteks. Symingtoni lahti lõigatud 30 cm koaala kaelas paiknesid kaks tüümuse sagarat, mõlemad keskmiselt 15 mm pikad, 12 mm laiad ja 3 mm paksused. Tüümuse sagarad koosnesid koorest ja säsist ning Hassalli kehadest.^[3]^[4]

Koaala embrüol on tuvastatud tüümus, mis on embrüonaalses arengujärgus.^[5]

1996. aastal tuvastati neoplastiline protsess (makroskoopiliselt, hematoloogiliselt, histoloogiliselt ja immunohistoloogiliselt) – tüümuse lümfosarkoom 7 aasta vanusel emasel koaalal.^[6]

Ohustatud

20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast.

Tänapäeval on koaalad loomaliigina kaitse all, sest nad on väljasuremisohus.

Viited

↑ Loomade elu 7:16.
↑ Advice to the Minister for the Environment and Heritage from the Threatened Species Scientific Committee (the Committee) on Amendments to the list of Threatened Species under the Environment Protection and Biodiversity Conservation Act 1999 (EPBC Act), veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
↑ Professor of Anatomy JOHNSON SYMINGTON, A NOTE ON THE THYMUS GLAND IN THE KOALA (PHASCOLARBCTUS CINEREUS)., Queen's College, Belfast. Journ. of Anat. and Physiology, jaanuar 1900., lk 224 - 227, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
↑ PAUL CANFIELD, SUSAN HEMSLEY ja JOANNE CONNOLLY, Histological and immunohistological study of the developing and involuting superficial cervical thymus in the koala (Phascolarctos cinereus), J. Anat. (1996) 189, lk 159-169, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
↑ Elizabeth A. Fraser, J. P. Hill, The Development of the Thymus, Epithelial Bodies, and Thyroid in the Marsupialia. Part II. Phascolarctos, Phascolomys and Perameles, 13. mai 1915, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
↑ P J Canfield, S Hemsley, THYMIC LYMPHOSARCOMA OF T CELL LINEAGE IN A KOALA (PHASCOLARCTOS CINEREUS)., Aust Vet J 1996 august;74(2):151-4, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

Välislingid

Sissekanne ADW-s
Sissekanne CoL-is
Sissekanne ITIS-es
Sissekanne NCBI Taxonomy database-s
Wilson & Reeder's Mammal species of the World, Phascolarctos cinereus
Anja Divljan, Mark Eldridge ja Ramy Moussa, Australian Museum Koala (Phascolarctos cinereus) – Fact Sheet, mai 2014, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

[L-elu-1] Loomade elu 7:16.

[2] Advice to the Minister for the Environment and Heritage from the Threatened Species Scientific Committee (the Committee) on Amendments to the list of Threatened Species under the Environment Protection and Biodiversity Conservation Act 1999 (EPBC Act), veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

[3] Professor of Anatomy JOHNSON SYMINGTON, A NOTE ON THE THYMUS GLAND IN THE KOALA (PHASCOLARBCTUS CINEREUS)., Queen's College, Belfast. Journ. of Anat. and Physiology, jaanuar 1900., lk 224 - 227, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

[4] PAUL CANFIELD, SUSAN HEMSLEY ja JOANNE CONNOLLY, Histological and immunohistological study of the developing and involuting superficial cervical thymus in the koala (Phascolarctos cinereus), J. Anat. (1996) 189, lk 159-169, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

[5] Elizabeth A. Fraser, J. P. Hill, The Development of the Thymus, Epithelial Bodies, and Thyroid in the Marsupialia. Part II. Phascolarctos, Phascolomys and Perameles, 13. mai 1915, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

[6] P J Canfield, S Hemsley, THYMIC LYMPHOSARCOMA OF T CELL LINEAGE IN A KOALA (PHASCOLARCTOS CINEREUS)., Aust Vet J 1996 august;74(2):151-4, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]