Kodori kuru
Kodori kuru, tuntud ka kui Kodori org (gruusia keeles კოდორის ხეობა, abhaasi keeles Кәыдырҭа), on jõeorg Abhaasias, Gruusiast eraldunud autonoomses vabariigis. Svanide poolt asustatud oru ülemine osa oli 1993. aasta järgse Abhaasia ainus osa, mida kontrollis vahetult Gruusia keskvalitsus, mis alates 2006. aastast nimetab piirkonda ametlikult Ülem-Abhaasiaks (ზემო აფხეო აფხეო აფხაა). 12. augustil 2008 vallutasid Venemaa-Abhaasia väed Ülem-Kodori oru need osad, mida varem kontrollis Gruusia. [1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]
Ülem-Kodori org asub Kodori jõe ülemjooksul Abhaasia kirdeosas, umbes 65 km piirkonna ametlikust halduspiirist ülejäänud Gruusiaga. See asub Abhaasia pealinnast Suhhumist umbes 30 km idas.
Aastane sademete hulk on 1600 kuni +2000 mm (jaanuaris 120 mm, aprillis 160 mm, juulis 180 mm ja oktoobris 160 mm). Umbes 180 päeva lumikattega. Keskmine temperatuur: jaanuar: -3 °C, aprill: 3 °C, juuli: 14 °C ja oktoober: 5 °C. Keskmine maksimaalne temperatuur juulis: 28 °C.
Orus asuvad mitmed mäekülad: Latha, Omarišara, Šhara ja Zemo Ažara. Administratiivselt oli see de facto ja de jure Ülem-Abhaasia osa (enne augustit 2008), kuid Abhaasia Vabariik väidab, et see kuulub Gulripši rajooni. Gruusia viimase rahvaloenduse (2002) andmetel oli endise grusiinide kontrolli all oleva oru osa elanikkond 1956, neist 1912 etnilist grusiini (svani).
Ülem-Kodori oru elanikkond oli 2011. aastal 196, valdavalt etnilised grusiinid (svanid). Venemaa riiklik meediaväljaanne Sputnik väitis, et 2020. aastal oli Ažaras umbes 100 inimest, kes tegelesid peamiselt mesinduse ja loomakasvatusega. Ažara elanikel polnud Abhaasia passe.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Abhaasia ajaloolised piirkonnad Dal ja Tsebelda hõivasid suurema osa Kodori orust enne Abhaasia liitmist Vene impeeriumiga aastatel 1810–1864. Selle mägismaa kogukonnad olid sõltumatud Shervashidze-Chachba vürstide keskvõimust. 1840. aastatel alustasid keiserlikud Vene sõdurid massimõrvade ja etnilise puhastusega. Jaanuaris 1841 tapsid Vene väed massiliselt svani ja gruusia elanikkonda Kodori orus, täpsemalt Dali külas. Hinnanguliselt suri välja 90 svani perekonda.[3] Etniline puhastus jätkus kuni 19. sajandi lõpuni, 1866. aastal jäi territoorium tšerkesside genotsiidi mõjul sisuliselt inimtühjaks, ning see allutati spetsiaalsele "asunduskuraatorile".[4] Oru alumise osa asustasid armeenlased, grusiinid (megrelid) ja venelased, selle ülemisse ossa (Latha külast kaugemale) asusid elama svanid.
Lähiajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Latha küla vallutasid Abhaasia väed 24. ja 25. märtsil 1994. Vastavalt 1994. aasta mais sõlmitud Moskva kokkuleppele tõmmati relvarahu joon sellest kirde poole, et Ülem-Kodori org jääks Abhaasia võimude kontrolli alt välja. Koos Gali rajooniga oli see üks kahest piirkonnast, mis oli sõjajärgses Abhaasias endiselt grusiinidega asustatud.
ÜRO Resolutsioonis 937 (1994) sätestatud UMOMIGi (ÜRO vaatlusmissioon Gruusias) laiendatud mandaadi alusel anti missioonile Kodori orus kaks ülesannet:
1. Jälgige Gruusia vägede väljaviimist Kodori orust Abhaasia piiridest kaugemale jäävatesse paikadesse.
2. Patrullida regulaarselt Kodori orus.
Vaatamata sellele, et Kodori koridoris ei toimunud reaalset sõjalist tegevust, toimus mitu ohtlikku vahejuhtumit:
- Kolm pantvangikriisi oktoobris 1999, juunis 2000 ja detsembris 2000. Kõikidel juhtudel vabastati pantvangid ilma ohvriteta.
- 2001. aasta Kodori oru kriis: 2001. aasta oktoobris tungisid orgu Ruslan Gelajevi juhitud tšetšeeni võitlejad. Vene armee viis läbi mitmeid õhurünnakuid, mille tulemusena põgenes orust Gruusiasse umbes 15% elanikkonnast. Gruusia vastas enda vägede Kodori orgu saatmisega. 8. oktoobril tulistati alla rahuvalvajaid kandev helikopter, intsidendis suri üheksa rahuvalvajat.
- Vene relvajõudude intsident: 2. aprillil 2002 sõlmisid Gruusia ja Abhaasia lepingu Kodori oru demilitariseerimiseks. 10. aprilliks oli Gruusia relvajõudude 350 sõdurit orust lahkunud. 12. aprillil sisenesid demilitariseeritud orgu ilma igasuguse mandaadita 100 Vene sõjaväelast. Nad piirati Gruusia relvajõudude poolt ümber. Konflikt lahenes Gruusia presidendi Eduard Ševardnadze saabumisega, Vene sõdurid lahkusid orust 14. aprillil.
- 2003. aastal peatati UNOMIGi missioon seoses järjekordse pantvangikriisiga.[5]
- 2006. aasta Kodori oru kriis: 2006. aasta juulis saatis Gruusia siseministeerium enda üksused orgu, et peatada Emzar Kvitsiani juhitud kohaliku omakaitseüksuse tegevus. Pärast Gruusia jurisdiktsioon taastamist asus orus, Tškalta külas tööle Abhaasia eksiilvalitsus. Gruusia andis UNOMIGi rahuvalvajatele loa orus tegutseda, aga ei lubanud Vene sõduritel rahuvalves tegutseda, hiljem anti ka neile see luba.[6]
- 2006. aasta jooksul tegid Gruusia väed 13 kokkuleppe rikkumist ja Abhaasia väed kaks.[5]
- ÜRO ja Venemaa rahuvalvajate ühispatrull leidis 12. oktoobril 2006 teostatud kontrolli tulemusena, et Ülem-Kodori orus paiknes ligi 550 Gruusia valitsustöötajat. Nad leppisid kokku, et politseijõudude kohalolek Ülem-Kodori orus ei ole tehniliselt vastuolus 1994. aasta Moskva relvarahukokkuleppega. ÜRO vaatlusmissioon Gruusias (UNOMIG) teatas 13. oktoobril, et seire käigus tuvastati ka mürskude ja õhutõrjekahuri olemasolu, mis Gruusia väitel konfiskeeriti kohalikult omakaitserühmituselt juuli lõpus toimunud operatsiooni käigus.[6]
- 2007. aasta helikopterite intsident: 11. märtsil öösel pommitasid kolm Mi-24 ründekopterit Tšhkalta küla, mis oli Abhaasia eksiilvalitsuse ajutine peakorter. Hoone sai kahjustusi, kuid vigastatuid ei olnud. Gruusia süüdistas rünnaku toimepanemises Venemaad. Venemaa on ametlikult eitanud rünnaku toimepanemist.[7]
- Vahejuhtum 20. septembril 2007: Gruusia siseministeerium teatas relvastatud kokkupõrkest Abhaasia rühmitusega, mis üritas tungida Gruusia kontrolli all olevale alale, kus oli käimas uue tee ehitus. Kaks abhaasi võitlejat hukkus, üks sai haavata ja kuus peeti kinni. Samal päeval hukkus kokkupõrkes Venemaa rahuvalvajate ja abhaasi piirivalvurite vahel kaks inimest.
- 2008. aasta Gruusia sõda. Varsti pärast konflikti algust alustasid Abhaasia ja Vene väed Ülem-Kodori oru pommitamist, mille eesmärgiks oli Gruusia vägede väljatõrjumine. Gruusia allikad väitsid, et Vene lennukid ründasid Gruusia kontrolli all olevaid külasid orus. UNOMIGi vaatlejad lahkusid orust pärast seda, kui Abhaasia võimud palusid seda "turvalisuse huvides" teha. 12. augustil 2008 vallutasid Abhaasia ja Vene väed suurema osa Kodori orust.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Abkhazia says it controls most of Kodori Valley". Trend News. 12. august 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2008.
- ↑ "Горный тупик: как живут последние сто жителей Кодорского ущелья". Sputnik-Abkhazia. 28. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2021. Vaadatud 27. aprillil 2021.
- ↑ "•რუსული მმართველობის დამყარება". Iberiana - იბერია გუშინ, დღეს, ხვალ (gruusia). 22. juuni 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2024. Vaadatud 28. jaanuaril 2024.
- ↑ Houtsma, M. Th.; E. van Donzel (1993). E.J. Brill's first encyclopaedia of Islam 1913-1936. BRILL. Lk 71. ISBN 90-04-09796-1. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. veebruar 2023. Vaadatud 12. oktoobril 2021.
- ↑ 5,0 5,1 "Report of the Secretary-General on the situation in Abkhazia, Georgia" (PDF). Security Council Report. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. märts 2022. Vaadatud 4. veebruaril 2022.
- ↑ 6,0 6,1 "Civil.Ge | UNOMIG Briefs on Kodori Monitoring". old.civil.ge. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2021. Vaadatud 12. oktoobril 2021.
- ↑ "Georgia: Kodori attack - fresh cause for conflict - Georgia". ReliefWeb. 19. märts 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2021. Vaadatud 12. oktoobril 2021.