Mine sisu juurde

Konteiner

Allikas: Vikipeedia
Konteinerite transport sadamas liikurvirnastiga

Konteiner on kauba vedamiseks kohandatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käitluseta.

Kasutusel on mitmesuguseid konteinereid, mis erinevad üksteisest mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi.

Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ning on käideldavad tõsteseadmete ja mitmesuguste mehhanismide abil.

Konteinerite mõõtmed

[muuda | muuda lähteteksti]
Hiiglaslik konteinerlaev
Colombo Express

Praegu on kasutusel peamiselt kaks erineva pikkusega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.

Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina.

Lisaks eelmainituile kasutatakse palju ka konteinereid pikkusega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid).

Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48-jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel.

Standardmõõtudega konteinerid

[muuda | muuda lähteteksti]
40-jalane konteiner

20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid (näiteks 10-jalased konteinerid), kuid neid kasutatakse väga harva.

20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade vedamise jaoks ehitatud konteinerite (tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne brutokoorem on koguni 30 480 kg ja seega võib nendega vedada kaupu kaaluga kuni 28 080 kg.

Konteinerite mahutavust mõõdetakse TEU-des (transport equivalent units), mis vastab ühe 20-jalase konteineri mahutavusele. Ühe TEU mõõtmeteks on võetud 6,06 m (pikkus) × 2,44 m (laius) × 2,59 m (kõrgus) või mahutavus umbes 33 m³.

Kaks TEU-d võrduvad ühe FEU-ga (forty-foot equivalent unit).

Järgnev tabel näitab kolme enimkasutatud konteineritüübi keskmisi mõõtmeid ja nendega veetavate kaupade maksimaalseid raskusi. Erinevate tootjate sama tüüpi konteinerid võivad oma näitajate poolest vähesel määral varieeruda.

Konteineriterminal Port Elizabethis New Jerseys
20-jalane konteiner 40-jalane konteiner 45-jalane konteiner
meetrites meetrites meetrites
välised mõõtmed pikkus 6,058 m 12,192 m 13,716 m
laius 2,438 m 2,438 m 2,438 m
kõrgus 2,591 m 2,591 m 2,896 m
sisemised mõõtmed pikkus 5,898 m 12,032 m 13,556 m
laius 2,352 m 2,352 m 2,352 m
kõrgus 2,385 m 2,385 m 2,698 m
ukseava laius 2,343 m 2,343 m 2,343 m
kõrgus 2,280 m 2,280 m 2,585 m
ruumala 33,1 m³ 67,5 m³ 86,1 m³
maksimaalne brutokaal 24 000 kg 30 480 kg 30 480 kg
tühikaal 2330 kg 4000 kg 4800 kg
netokoorem 21 670 kg 26 480 kg 25 680 kg

Konteinerveod

[muuda | muuda lähteteksti]

Konteinervedude ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Veonduses võeti konteinerid kasutusele 1950. aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu käigus. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käitlus- ja veokulusid.

Eriti hoogne on olnud konteinerveo areng viimastel aastatel, kui konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas.

Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte-puistlastivedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid.

Konteinerveod meritsi

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad konteinerisadamad

[muuda | muuda lähteteksti]
Hongkongi sadam on konteinerite käibelt maailmas kaheksandal kohal
20 suurimat konteinerisadamat 2019. aasta andmetel (miljonit TEU-d)
Koht Riik Sadam 2019 2018 2016 2015 2007 2006 2005 2004 2003 2002
1. Hiina Shanghai 43,30 42,00 37,13 36,54 26,15 21,71 18,08 14,56 11,28 8,62
2. Singapur Singapur 37,20 36,60 30,90 30,92 27,93 24,79 23,19 21,33 18,41 16,94
3. Hiina Ningbo 27,53 26,32 21,57 20,62 9,35 7,07 5,21 4,01 2,77 1,86
4. Hiina Shenzhen 25,77 25,74 24,22 24,32 21,10 18,47 16,20 13,66 10,65 7,61
5. Hiina Guangzhou 22,83 21,60 18,58 17,40 9,20 6,60 4,68 3,31 2,76 2,18
6. Lõuna-Korea Busan 21,95 21,59 19,46 19,47 13,27 12,03 11,84 11,49 10,41 9,45
7. Hiina Qingdao 21,01 19,31 18,01 17,44 9,46 7,70 6,31 5,14 4,24 3,41
8. Hongkong Hongkong 18,36 19,60 19,81 20,07 23,88 23,23 22,43 21,98 20,45 19,14
9. Hiina Tianjin 17,30 16,00 14,50 14,11 7,10 5,90 4,80 3,81 3,02 2,41
10. Holland Rotterdam 14,81 14,51 12,39 12,24 10,79 9,69 9,29 8,28 7,14 6,51
11. Araabia Ühendemiraadid Dubai 14,11 14,95 14,77 15,59 10,65 8,92 7,62 6,43 5,15 4,19
12. Malaisia Port Klang 12,99 12,03 13,21 11,89 7,12 6,32 5,54 5,24 4,84 4,53
13. Holland Antwerpen 11,86 11,10 10,04 9,65 8,18 7,02 6,49 6,06 5,45 4,78
14. Hiina Xiamen 11,12 10,70 ? ? ? ? ? ? ? ?
15. Taiwan Kaohsiung 10,43 10,45 10,65 10,26 10,26 9,77 9,47 9,71 8,84 8,49
16. Ameerika Ühendriigid Los Angeles 9,34 9,46 8,86 8,16 8,36 8,47 7,48 7,32 7,18 6,11
17. Saksamaa Hamburg 9,26 8,73 8,91 8,82 9,89 8,86 8,09 7,00 6,14 5,37
18. Malaisia Tanjung Pelepas 9,09 8,96 8,28 9,12 5,50 4,77 4,17 4,02 3,49 2,66
19. Hiina Dalian 8,76 9,77 9,59 9,45 ? ? ? ? ? ?
20. Tai Laem Chabang 7,98 8,08 7,23 6,82 ? ? ? ? ? ?
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de

Läänemere sadamate konteinerikäibeid

[muuda | muuda lähteteksti]
Konteinerilaeva laadimine Kopenhaageni sadamas
Võrdluseks Eestile lähemad sadamad
Sadam 2016 2015 2006 2005 2004 2003 2002
Peterburi 1 745 182 1 715 139     1 450 000     1 119 346     776 576     639 474     580 639
Gdańsk 1 296 188 1 085 835 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136
Helsingi 430 429 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598
Klaipėda 392 000 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589
Riia 355 200 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459
Tallinn 208 784 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912
Kaliningrad 191 000 181 043 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871
Stockholm 51 215 – 38 000 33 726 34 244 36 289
Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803
Ventspils 200 000 – – 5225 1044
Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de

Konteinervedu maismaal

[muuda | muuda lähteteksti]
Konteinerite vedu raudteel

Konteinerveod Eesti raudteel

[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2].

Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEU-d ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEU-d. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam kui terve eelneva aasta jooksul kokku[3]. Kuigi 2007. aasta aprillisündmuste järel vähenes tunduvalt Venemaa-suunaline transiit, loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastail ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700-platvormilist konteinerivaguniparki ca 2250–2500 vagunini. See tähendaks aga investeeringut suurusjärgus 1–1,25 miljardit krooni.

Eesti Raudtee plaanib seoses idasuunaliste transiidivoogude arendamisega avada lisaks olemasolevaile uusi konteinerveoliine Tallinna–Almatõ ja Tallinna–Moskva suunal. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.[2]

Seni liigub suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ja maanteede kaudu.

Konteinerirong
Konteinervedude struktuur Eestis
sihtkohtade järgi 2008. aastal
Riik Osa
Venemaa 43%
Kasahstan 24%
Eesti 21%
Kõrgõzstan 6%
Usbekistan 4%
Allikas: Äripäev, 27. mai 2008

Lennunduses kasutatavad konteinerid

[muuda | muuda lähteteksti]
LD-tähistusega konteinerid

Kuigi suuremad lennufirmad kasutavad täpselt nende endi lennukite tarvis kohandatud kontreinereid, on IATA kokku pannud standardkonteinerite mõõdud.

LD-tähistusega konteineritüüpide mõõdud on toodud allolevas tabelis.

Tähistus Laius
tollides
(2,54 cm) 		Kõrgus
tollides 		Sügavus
tollides 		Mahutavus
naeltes 		Ruumala Kuju
LD-1 92,0 64,0 60,4 3500 – m³ Tüüp A
LD-2 61,5 64,0 47,0 2700 3,4 m³ Tüüp A
LD-3 79,0 64,0 60,4 3500 4,3 m³ Tüüp A
LD-4 96,0 64,0 60,4 5400 – m³ Ristkülikukujuline
LD-5 125,0 64,0 60,4 7000 – m³ Ristkülikukujuline
LD-6 160,0 64,0 60,4 7000 8,8 m³ Tüüp B
LD-7 125,0 64,0 80,0 13 300 10,6/11,6 m³ Rect. or Contoured
LD-8 125,0 64,0 60,4 5400 6,9 m³ Tüüp B
LD-9 125,0 64,0 80,0 13300 – m³ Rect. or Contoured
LD-10 125,0 64,0 60,4 7000 – m³ Contoured
LD-11 125,0 64,0 60,4 7000 7,2 m³ Ristkülikukujuline
LD-29 186,0 64,0 88,0 13 300 – m³ Tüüp B

LD-1, -2, -3, -4 ja -8 on kasutatavaimad tüübid (tabelis paksu kirjaga) koos ristkülikukujuliste M3-konteineritega.

Suurimad konteinerveofirmad

[muuda | muuda lähteteksti]
A.P. Møller-Mærsk Gruppen on suurim konteinerilaevade operaatorfirma maailmas.
Pildil üks selle firma laevu Mærsk Mykonos Bremerhavenis 2006. aasta juulis.
10 suurimat konteinerveofirmat järjestatuna TEU järgi, 1. jaanuar 2006
Koht Firma TEU mahutavus Turuosa Laevade arv
1. A.P. Møller-Mærsk    1 665 272    18,2%    549
2. Mediterranean Shipping Company S.A. 865 890 8,6% 299
3. CMA CGM 507 954 5,6% 256
4. Evergreen Marine Corporation 477 911 5,2% 153
5. Hapag-Lloyd 412 344 4,5% 140
6. China Shipping Container Lines 346 493 3,8% 111
7. American President Lines 331 437 3,6% 99
8. Hanjin-Senator 328 794 3,6% 145
9. COSCO 322 326 3,5% 118
10. NYK Line 302 213 3,3% 105

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Eesti Raudtee vedas märtsis esmakordselt üle tuhande konteinerühiku". Eesti Raudtee. 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Eesti Raudtee sõlmis Hansa Liisinguga lepingu konteinerplatvormide soetamiseks". Eesti Raudtee. 10. mai 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007.
  3. ↑ "Eesti Raudtee konteinerveod on aastaga kasvanud ligi topelt". Eesti Raudtee. 3. oktoober 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2013.
  4. ↑ September 6, 2011, MARGALIT FOX, Keith Tantlinger, Builder of Cargo Container, Dies at 92, NYTimes.com
  5. ↑ May 29, 2001, WOLFGANG SAXON, M. P. McLean, 87, Container Shipping Pioneer, NYTimes.com

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konteiner&oldid=6130777"