Krems an der Donau
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2023) |
| Krems an der Donau | |
|---|---|
|
| |
| [ ˈkʁɛms ʔan deːɐ̯ ˈdoːnaʊ̯ ] | |
 Vaade Kremsile | |
  Lipp
Vapp
| |
Pindala: 51,7 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 25 272 (1.01.2023)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 48° 25′ N, 15° 37′ E | |
 Asend Alam-Austria liidumaal | |
  |
Krems an der Donau on linn Austrias Alam-Austria liidumaal. See on Alam-Austria suuruselt viies linn ja asub Viinist u 70 km läänes. Krems on oma põhikirjaga linn (ehk Statutarstadt) ja seetõttu on see nii vald kui ka ringkond.
Krems asub Kremsi ja Doonau jõe ühinemiskohas Wachau oru idaservas, Waldvierteli lõunaosas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]_030.jpg)
Kremsi on esmamainitud 995. aastal Otto III tunnistuses, kuid asustus ilmnes juba enne seda. Näiteks leiti siit üle 27 000 aasta vanune lapse haud. See on vanim Austriast leitud haud.
11. ja 12. sajandil oli Chremis, nagu seda tollal nimetati, peaaegu sama suur kui Viin.
Kolmekümneaastase sõja lõpus vallutasid Rootsi väed 1645. aastal Kremsi, kui nad Alam-Austriasse tungisid. Keiserlikud väed vallutasid Hans Christoph von Puchheimi ja Johann Wilhelm von Hunolsteini juhtimisel 5. mail 1646 linna tagasi.
Krems on aprikoosibrändi Marillenschnaps peamine tootja. See on ka Austria hilisbaroki juhtiva maalikunstniku, joonistaja ja söövitaja Martin Johann Schmidti, keda kutsutakse "Kremserschmidtiks", kodulinn.
Linnaosad
[muuda | muuda lähteteksti]- Innenstadt (Siselinn)
- Weinzierl
- Mitterau
- Stein
- Egelsee
- Rehberg
- Am Steindl
- Gneixendorf
- Lerchenfeld
- Krems-Süd (Lõuna-Krems)
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]
.JPG)
Vanalinn
[muuda | muuda lähteteksti]- Bürgerspitalkirche
- Dominikanerkirche
- Dreifaltigkeitssäule
- Göglhaus
- Gozzoburg
- Großes Sgraffitohaus
- Pfarrkirche St. Veit
- Piaristenkirche
- Pulverturm
- Rathaus
- Simandlbrunnen
- Steiner Tor: 1480. aastal rajatud värav on teine säilinud keskaegne värav
Väljaspool vanalinna
[muuda | muuda lähteteksti]- Frauenbergkirche
- Göttweigerhofkapelle
- Großer Passauerhof
- Karikaturmuseum Krems
- Kloster Und
- Kremser Tor
- Kunsthalle Krems
- Forum Frohner
- Landesgalerie Niederösterreich
- Linzer Tor
- Mauthaus
- Minoritenkirche
- Pfarrkirche Hl. Nikolaus
- Salzstadl
- Kremsi ülikool
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]
Linna pearaudteejaam on ristmikul Franz-Josefi raudteest Viini, Kremser raudteest Sankt Pöltenisse, Donauuferi raudteest Spitzi ja regionaalsest raudteest Horni. See asub Stockeraueri kiirtee S5 ja Kremseri kiirtee S33 ristumiskohas ning seda läbivad Doonau tee B3, Retzeri tee B35, Kremseri tee B37 ja Langenloiseri tee B218. Krems on Wieselbusi bussiliinide ristmik, mis pakub radiaalset ühendust Sankt Pölteni ja Alam-Austria erinevate piirkondade vahel.
Peamised maanteed
- Stockerauer Schnellstraße (S5) Kremsist Viini
- Kremser Schnellstraße (S33) Kremsist Sankt Pöltenisse
- Donau Straße (B3) Kremsist Linzi
- Aggsteiner Straße (B33) Kremsist Melki
- Aggsteiner Straße (B33a) Kremsist Mautern an der Donausse
- Retzer Straße (B35) Kremsist Retzi
- Kremser Straße (B37) Kremsist Rastenfeldi
- Kremser Straße (B37a) Kremsist Traismauerisse
- Langenloiser Straße (B218) Kremsist Langenloisi
Raudtee
- Franz-Josefs-Bahn Kremsist Viini
- Kremser Bahn Kremsist Sankt Pöltenisse
- Donauuferbahn Kremsist Spitzi
- Kamptalbahn Kremsist Sigmundsherbergi
Õhuliiklus
- Gneixendorfi lennujaam on väike üldlennunduse lennujaam.
Linnas
[muuda | muuda lähteteksti]Linnasiseselt töötab regulaarsete ajavahemike järel neljast bussiliinist koosnev võrk. Igal suvel ühendab turismirong iidseid linnaosi muuseumide, pearaudteejaama ja Kremsi reisilaevaterminaliga.
Avalikud rajatised
[muuda | muuda lähteteksti]Haridusasutused
[muuda | muuda lähteteksti]
- BHAK/BHAS Krems
- Bundesgymnasium Piaristen
- Bundesgymnasium Rechte Kremszeile
- Bundesreal- und Bundesoberstufenrealgymnasium (BORG) Krems Heinemannstraße
- Bundesrealgymnasium Krems Ringstraße
- Doonau Eraülikool
- Doonau Kremsi ülikool
- Täiskasvanute hariduskeskus
- HLA/HLW Krems
- HLF Krems
- HTBL Krems
- IMC Fachhochschule Krems (rakendusteaduste ülikool)
- Karl Landsteiner Privatuniversität für Gesundheitswissenschaften
- Oberstufenrealgymnasium Englische Fräulein
- Hariduskool
Vangla
[muuda | muuda lähteteksti]- Justizanstalt Stein on vangla, kus hoitakse Austria kõige hullemaid õigusrikkujaid.
Vaba aja veetmise ja sportimiskohad
[muuda | muuda lähteteksti]Ujuda saab Kremser Strandbadis (siseujula) ja väljas.
- Jalgpall – Kremser SC
- Jäähoki – KEV Eagles
- Minigolf
- Ragbiklubi Krems
- Rulapark
- Käsipall – Union Handballklub Krems
- Union Badminton Krems
Krems an der Donauga seotud inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]
- Matthias Abele (1616–1677), 17. sajandi raeametnik ja kirjanik
- Josef Bayer (1882–1931), Viini loodusmuuseumi direktor, üks Willendorfi Venuse avastajaid
- Josef Maria Eder (1855–1944), fotokeemik ja pildipioneer
- Julius Ernest Wilhelm Fučík (1872–1916), helilooja ja dirigent; 1891-1894 sõjaväemuusik Kremsis
- Wilhelm Gause (1853–1916), maalikunstnik
- Gregor Hradetzky, (1909–1984), kanuusõitja ja oreliehitaja
- Wolfgang Kummer (1935–2007), füüsik
- Maria Anna Laager (1788–1866), helilooja ja pianisti Ferenc Liszti ema
- Ulrike Lunacek (* 1957), ajakirjanik ja poliitik
- Margarete Babenbergist (1204–1266), Böömimaa kuninganna ja Austria hertsoginna, Heinrich VII ja Otakar II abikaasa, elas Kremsis
- Jakob Oswald Mayreckist (1669–1745), ärimees ja linnapea
- Josef Meller (1874–1963), ülikooli oftalmoloogiaprofessor
- Eduard Melly (* 1814), numismaatik
- Wilhelm Miklas (1872–1956), poliitik ja 1. vabariigi kolmas president
- Vinzenz Eduard Milde (1777–1853), Kremsi dekaan ja Viini peapiiskop, Kremsi pastor ja filosoofilise õppeasutuse juht
- Peter B. Neubauer (1913–2008), lastepsühhiaater ja psühhoanalüütik
- Johann Nordmann (1820–1887), ajakirjanik ja luuletaja
- Rudolf Redlinghofer (1900–1940), natside ohver, 11. jaanuaril 1940 raiuti Berlin-Plötzensees pea maha
- Ludwig Ritter von Köchel (1800–1877), muusikateadlane, kirjanik ja helilooja
- Johann Georg Schmidt (Wiener Schmidt) (1685–1748), maalikunstnik, suri Kremsis
- Martin Johann Schmidt (1718–1801), keda kutsutakse "Kremser Schmidtiks", oli Austria rokokoo silmapaistvamaid maalijaid
- Franz Schneider (1812–1897), arst ja keemik
- Marko Stankovic, (* 1986), jalgpallur
- Robert Streibel, (* 1959), ajaloolane
- Michael Wutky (1739–1822), maalikunstnik
- Cameron Ugbodu (* 2000), kujutav kunstnik
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ribe, Taani, aastast 1971
- Böblingen, Baden-Württemberg, Saksamaa, aastast 1971
- Beaune, Côte-d'Ori departemang, Bourgogne-Franche-Comté, Prantsusmaa, aastast 1973
- Passau, Baieri, Saksamaa, aastast 1974
- Kroměříž, Tšehhi, aastast 1994
- Grapevine, Texas, Ameerika Ühendriigid, aastast 1999
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ https://www.statistik.at/statistiken/bevoelkerung-und-soziales/bevoelkerung/bevoelkerungsstand/bevoelkerung-zu-jahres-/-quartalsanfang, vaadatud 20.04.2023.