Lapi sõda
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Lapi sõda | |||
|---|---|---|---|
| Osa Teisest maailmasõjast | |||
 Hävitatud Ivalo | |||
| Toimumisaeg | 1. oktoober, 1944 - 25. aprill, 1945 | ||
| Toimumiskoht | Lapimaa, Soome | ||
| Tulemus | Sakslased taganesid Soome aladelt. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
.svg){kind=small}
Lapi sõda oli relvakonflikt Soome ja Saksamaa vahel Teise maailmasõja lõpul 15. septembrist 1944 kuni 25. aprillini 1945 Lapimaal. Mõned allikad käsitlevad seda sõda ka Jätkusõja osana.[1]
Eelmäng
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1943 hakkas Saksamaa väejuhatus tegema ettevalmistusi juhuks, kui Soome sõlmib vaherahu Nõukogude Liiduga (Weisung Nr.50 für die Vorbereitung der Rückführung des Geb.A.O.K.20 nach Nordfinnland und Nordnorwegen, 28. september 1943.[2]). Sakslased plaanisid 20. Mägiarmeega tagasi tõmbuda põhja suunas, et kaitsta niklikaevandusi Koola poolsaare Petsamo ümbruses. Talvel 1943–1944 täiustasid sakslased Põhja-Soome ja Põhja-Norra vahelist teedevõrku, kasutades selleks laialdaselt sõjavange. Suur osa sõjavangidest oli pärit Lõuna-Euroopast ning ikka veel suvemundreis, mistõttu inimkaotused olid suured.
Sõja käik
[muuda | muuda lähteteksti]Üheks Nõukogude Liiduga sõlmitud vaherahu (19. september 1944) tingimuseks oli see, et Soome (sarnaselt Itaalia ja Rumeeniaga) pidi Wehrmachti oma pinnalt välja ajama. Algul üritasid Soome ja Saksa ohvitserid organiseerida rahulikku taandumist, kuid Nõukogude Liidu survel algas veel enne vaherahu lepingu sõlmimist ka lahingutegevus. 15. septembril 1944 üritasid sakslased hõivata Suursaart Soome lahes (operatsioon "Tanne Ost"), kuid Soome väed lõid nad tagasi, võttes suure osa Saksa dessandist vangi.
Soomlasi juhtis Talvesõja Suomussalmi lahingu võidukas väejuht kindral Hjalmar Siilasvuo, sakslasi Lothar Rendulic.
28. septembril algas lahingutegevus ka Puhdasjärvil. Mõned päevad hiljem toimus Soome vägede dessant Tornio lähedal, millega rünnati sakslasi selja tagant. Saksa väejuhatus võttis seda kui eelnevate kokkulepete rikkumist ning alustas taandumise kaitseks tõsist sõjategevust. Tornio piirkonnas kestsid lahingud umbes nädala. Taandumisel kasutasid sakslased põletatud maa taktikat, hävitades kogu infrastruktuuri. Järgmised olulised lahingud olid Kemi vallutamine 7. ja 8. oktoobril, Taipale lahing 12.–14. oktoobril, Rovaniemi vallutamine 16. ja 17. oktoobril ja Muonio vallutamine 26.–30. oktoobril. Talve tulekul muutus sõda positsioonisõjaks, sest sakslased olid Loode-Lapimaal väga hästi kindlustunud. Viimane lahing toimus 24. aprillil Kilpisjärvil. Viimased Saksa väeüksused lahkusid Soomest 27. aprillil.
Tagajärjed
[muuda | muuda lähteteksti]Sakslaste kaotused sõjas olid umbes 950 surnut, 2000 haavatut ja 1300 vangilangenut, Soome poolel 774 surnut, 3000 haavatut, 262 teadmata kadunut. Lapimaal hävis kolmandik hooneist ning kõik maantee- ja raudteesillad peale kahe. Sada tuhat tsiviilelanikku siirdus sõjapõgenikena Rootsi. Soome armee demobiliseeriti, Saksa sõjavangid anti üle Nõukogude Liidule.
Ametlikult kuulutas Soome Saksamaale sõja 4. märtsil 1945.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hölter, Hermann (1977), "Armee in der Arktis. Die Operationen der deutschen Lappland-Armee. [20. Gebirgs-Armee]. München: Schild Vlg, ISBN 3880140618
- Kaltenegger, Roland (2003), "Krieg in der Arktis. Die Operationen der Lappland-Armee 1942 - 1945". Graz, Stuttgart: Stocker, ISBN 3702010188