Lars von Trier

Lars von Trier
Lars von Trier
Sünniaeg	30. aprill 1956 (68-aastane)
Alma mater	Taani Filmikool;
Amet	filmirežissöör, stsenarist, lavastaja
Abikaasa(d)	Cæcilia Holbek Trier
Autasud	Danske Dramatikeres Hæderspris, Sonningi auhind, Kjeld Abelli auhind
	[muuda Wikidatas]

Lars von Trier (kodanikunimi Lars Trier; sündinud 30. aprillil 1956 Kopenhaagenis) on Taani filmirežissöör, stsenarist, filmioperaator ja näitleja.

Von Trier ei ole aadlisoost. Partikkel "von" pärineb Taani Filmikoolis õpingukaaslastelt saadud hüüdnimest ning viitab Erich von Stroheimile.

Elukäik

Lars von Trieri ema töötas Taani Sotsiaalministeeriumis. Vanematekodus oli lubatud kõik peale tugevate emotsioonide ja religiooni. Larsil olid foobiad peaaegu kõige suhtes. Tal oli sundneuroos, mis pani teda pidevalt asju ümber tõstma, et vältida katastroofi.

12-aastaselt jooksis Lars koolist ära ja oli siis mõnda aega ravipäevakodus, mida ta hiljem nimetas vaimuhaiglaks.

Ta oli üks rühma Dogma 95 algatajaid.

Õppis filmikunsti Taani Filmikoolis (Den Danske Filmskole), mille lõpetas 1983. aastal.

Äratas rahvusvahelist tähelepanu filmiga "Kuriteo element", mis kombineeris film noir'i ja saksa ekspressionismi Carl Theodor Dreyeri, Andrei Tarkovski ja Orson Wellesi stiilielementidega. Filmi iseloomustas kurjakuulutav atmosfäär. Ka "Epideemia" ja "Europa" olid pretensioonikad filmid.

Pärast filmi "Europa" pakkus Steven Spielberg von Trierile võimaluse Ameerikas filmi teha, kuid von Trier lükkas stsenaariumi tagasi.

Von Trier sai kuulsaks teleseriaaliga "Riik", mis kombineeris haiglafilmi ja õudusfilmi elemente "Twin Peaksile" omase sürrealismiga.

Eriti kuulsad filmid on "Laineid murdes" ja "Tantsija pimeduses". Viimane räägib Ida-Euroopast pärit naisest, kes ohverdab kõik, et tema poeg pimedaks ei jääks. See oli üks esimesi täisdigitaalseid filme. Peaosas oli Björk, kes tegi ka filmi muusika.

Lars von Trier on koos produtsent Peter Ålbæk Jenseniga filmifirma Zentropa Enterprizes omanik.

Von Trier töötab filmi kallal, millest ta võtab 33 aasta jooksul üles igal aastal kolm minutit eri kohtades üle Euroopa. Projekt algas 1991, nii et esilinastus peaks olema aastal 2024. Filmi pealkiri on "Dimensioon" ning filmi sisust on teada ainult nii palju, et tegemist on kriminaallooga. Üks näitlejatest on jõudnud juba (enneaegselt) surra.

Filmid

Orchidégartneren ("Orhideeaednik"; 1977; must-valge; 37 minutit)
Menthe - la bienheureuse ("Õnneseen Menthe"; 1979; must-valge; prantsuse keeles; 31 minutit)
Nocturne (1980; must-valge; 8 minutit)
Sidste detalje, Den ("Üksikasi, viimne"; 1981; värviline; 31 minutit)
Befrielsesbilleder ("Vabastuspildid"; 1982; värviline; 57 minutit; von Trieri lõputöö; kujutab Teise maailmasõja aegseid Taani vastupanuvõitlejaid kuritegusid toime panemas)
Forbrydelsens element/Element of Crime ("Kuriteo element"; 1984; inglise keeles)
"Epideemia" (1988)
Medea (1988; telefilm; taani keeles)
Europa (USA-s Zentropa;1991; inglise ja saksa keeles; film kujutab sõjajärgset Saksamaad)
Riget 1 ("Riik 1"; 1994; neljaosaline teleseriaal; taani keeles)
Breaking the Waves ("Laineid murdes"; 1996; inglise keeles)
Riget II ("Riik II"; 1997; taani ja rootsi keeles)
Idioterne ("Idioodid"; 1998; taani keeles)
Dancer in the Dark ("Tantsija pimeduses"; 2000; inglise keeles)
D-dag (2000; telefilm)
Dogville (2003)
Manderlay (2005)
Direktøren for det hele (2006)
Antichrist ("Antikristus", 2009)
Melancholia (2011)
Nymphomaniac ("Nümfomaan"; 2013; inglise keeles)
The House That Jack Built (2018)

Filmiauhinnad

1984 Müncheni filmifestivali parima filmi auhind ("Befrielsesbilleder")
Cannes'i filmifestivali tehnika grand prix ("Kuriteo element")^[viide?]
Cannes'i filmifestivali žürii eriauhind, tehnika grand prix ja parima kunstilise panuse auhind ("Europa")^[viide?]
1996. aasta Cannes'i festivali žürii eriauhind ("Laineid murdes")
1996. aasta Euroopa filmiauhind "aasta film" ("Laineid murdes")
2000. aasta Cannes'i filmifestivali Kuldne Palmioks ("Tantsija pimeduses")
2000. aasta Euroopa filmiauhind "aasta film" ("Tantsija pimeduses")

Ütlusi

"Film peab olema nagu kivi kingas."
"Ma kardan tegelikult elus kõike peale filmitegemise."

Isiklikku

Lars von Trier oli 1996. aastani abielus režissööri, stsenaristi ja näitleja Cæcilia Holbek Trieriga. Ta jättis naise maha, kui too oli rase. Neil on kaks last.

1997. aastast on abielus endast palju noorema Bente Frøgega, kes oli olnud tema lapse hoidja.

1995. aastal ütles von Trieri ema teenistuja Inger Høst talle surivoodil, et juudi rahvusest mees, teenistuja Ulf Trier, keda ta pidas oma isaks, ei ole seda. Tema tegelik isa on ema endine ülemus Fritz Michael Hartmann, kelle suguvõssa kuuluvad taani heliloojad Johan Peter Emilius Hartmann ja Niels Viggo Bentzon. Ema oli soovinud oma lapsele kunstnikugeene.

Lars von Trier on filmitegija Børge Høsti õepoeg.

Välislingid