Lipari saared
Lipari saared (ka Aioolia saared, itaalia isole Eolie, sitsiilia keeles Ìsuli Eoli) on Itaaliale kuuluv saarestik Türreeni mere lõunaosas, Sitsiiliast rannikust põhjas. Kogu saarestik on väga populaarne turismisihtkoht, kuhu tuleb aastas kuni 600 000 külastajat.
Saarestiku pindala on 88 km². Saared on mägised ja vulkaanilised, kuni 962 meetrit kõrged. Saarestikus on kaks aktiivset vulkaani: Stromboli ja Vulcano
Saarestik on nime saanud suurima saare Lipari järgi.
Saarestiku moodustavad Lipari, Vulcano, Salina, Panarea, Filicudi, Alicudi ja Stromboli saar. Saartest väikseima saare Panareaga ühte vulkaanilisse kompleksi kuulub veel hulk väiksemaid saari ja saarekesi Basiluzzo, Dattilo, Lisca Bianca, Bottaro, Lisca Nera, Panarelli ja Le Formiche, moodustades omaette väikese arhipelaagi.
Halduslikult on saared osa Messina linnast, mis omakorda kuulub Messina provintsi Sitsiilia maakonnas. Salina saar jaguneb kolmeks vallaks, ülejäänud saared moodustavad Lipari valla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Antiikajal nimetati seda saarestikku tuultejumala Aiolose järgi Aiolose saarteks.[1]
Antiikajal nimetati Lipari saart Liparaks, Vulcano saart Thermessaks ehk Hieraks ja Stromboli saart Strongyleks.[1]
6. sajandil eKr tungisid saartele Knidoselt ja Rhodoselt pärit kreeka kolonistid ja vallutasid need. Aastast 289 eKr kuulusid saared Kartaagole, pärast Esimest Puunia sõda Roomale.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Antiigileksikon", 1. kd, lk 21.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]