Lunar Reconnaissance Orbiter
Operaator | NASA |
---|---|
COSPAR ID | 2009-031A |
SATCAT | 35315 |
Kosmoseaparaadi omadused | |
Stardimass | 1916 kg |
Kuivmass | 1018 kg |
Lasti mass | 92,6 kg |
Mõõtmed | 3,9 × 2,7 × 2,6 m |
Võimsus | 1850 W |
Missiooni algus | |
Stardi aeg | 21.32.00, 18. juuni 2009 (UTC) |
Kanderakett | Atlas V |
Stardikompleks | Cape Canaverali stardikompleks 41 |
Starditeenuse osutaja | United Launch Alliance |
Orbiidi elemendid | |
Taustsüsteem | Selenotsentriline orbiit |
Periapsiid | 20 km |
Apoapsiid | 165 km |
Epohh | 4. mai 2015 |
Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) on NASA kosmosesond, mis tiirleb ümber Kuu. Sondi ülesanneteks on Kuu pinna detailne kaardistamine, ohutute maandumispaikade tuvastamine, võimalike maavarade avastamine, radiatsiooni mõõtmine ja uute tehnoloogiate katsetamine.
LRO startis koos LCROSS-iga Kuule 18. juunil 2009. See oli esimene USA kosmosemissioon Kuule rohkem kui kümne aasta jooksul[1].
Sond on missiooni jooksul 100-meetrise täpsusega kaardistanud 98,2% Kuu pinnast ja 50 cm täpsusega kõik Apollo programmi maandumispaigad. Esimesed LRO tehtud pildid avaldati 2. juulil 2009 ja neile oli jäädvustatud Mare Nubium (Pilvede meri).
Missiooni maksumus on 583 miljonit dollarit, millest 504 miljonit kulus Lunar Reconaissance Orbiterile ja 79 miljonit LCROSSile[2].
Missioon
[muuda | muuda lähteteksti]Sond ehitati NASA Goddardi kosmosekeskuses ja see kaalub 1,9 tonni. Missioon pidi algselt kestma aasta, kuid NASA on seda mitu korda pikendanud.
Sondi projekt valmis 2006. aastal ja algselt pidi LRO Kuu orbiidile minema oktoobris 2008, kuid starti lükati edasi 17. juuniks 2009. NASA pidi starti veel ühe päeva võrra edasi lükkama, et kosmosesüstik Endeavour saaks startida missioonile STS-127, mis oli tehnilise rikke tõttu hilinenud. LRO startis 18. juunil ja saabus Kuu orbiidile 23. juunil[3].
LRO uurib Kuu topograafiat, polaaralasid, mõõdab radiatsiooni Kuu orbiidil ja teeb kõrgresolutsiooniga fotosid, et nende alusel valida välja tulevased maandumispaigad mehitatud ja mehitamata missioonidele[4]. Lisaks sellele on sond tuvastanud varasemate Vene ja USA missioonide, sealhulgas Apollo programmi, täpsed maandumispaigad ja neid pildistanud.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Esimene LRO pilt
-
Apollo 11 maandumispaik
-
Apollo 12 ja Surveyor 3 maandumispaik
-
Apollo 14 maandumispaik
-
Apollo 15 maandumispaik
-
Apollo 16 maandumispaik
-
Apollo 17 maandumispaik
-
Lähivõte Apollo 17 kuumooduli laskumisastmest
-
Surveyor 1 maandumispaik
-
LRO pilt LADEEst. Sondid olid üksteisest 9 km kaugusel.
-
Maa tõus Comptoni kraatri juures
-
Maa-poolne külg
-
Kuu põhjapoolus
-
Kuu lõunapoolus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ NASA Launches Unmanned Moon Shot, First in Decade
- ↑ Atlas 5 rocket launches NASA moon mission
- ↑ NASA Returns to Moon With Unmanned Probe
- ↑ "LRO to Help Astronauts Survive in Infinity". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2016. Vaadatud 19. oktoobril 2016.