Mõttekriips
Mõttekriips ( – ) on kirjavahemärk, millega märgitakse lausekatkestust ja mõttepausi.
Seda kasutatakse koondlauses loetelu järel kokkuvõtusõna ees, kiilu eraldamiseks, muude lauseosade eriliseks esiletõstmiseks või lausekatkestuse tähistamiseks. Mõttekriipsu ümber jäetakse tühikud.[1]
Arvutikirjas on võimalik kasutada mitme pikkusega mõttekriipse. Unicode'is on U+2013 tavaline mõttekriips (–, inglise endash) ja U+2014 aga pikk mõttekriips (—, inglise emdash). Mõttekriipsu pikkuste eristamine ei kuulu eesti õigekirja.
Mõttekriipsuga samakujulist pikka kriipsu (ehk kuni-kriipsu) kasutatakse sõna kuni asenduseks vahemike märkimisel numbriga kirjutatud arvude vahel; sõna kuni asenduseks ajavahemike märkimisel lühendite vahel; sõnade ja, või, ega asenduseks rinnastatud võrdväärsete lauseliikmete vahel, kui vähemalt üks neist on kirjutatud lahku või sidekriipsuga; samal real jätkuvate otsekõnede eraldamiseks; hinnasiltide kujundamisel, kui rahasumma kümnend- või täisosa puudub.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Helju Vals, "Mõte ja kriips. Manitsusi ja küsimusi" Keel ja Kirjandus 11/1973, lk 669–675
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Mõttekriips |
- Mõttekriipsu kasutamine eesti keeles" EKI teatmik
- "Millal käib sõnade, nimede ja numbrite vahel sidekriips, millal pikem kriips?" EKI teatmik, 1. september 2023
- "Mõttekriips" Eesti õigekeelsuskäsiraamat