Magda Szabó

Magda Szabó (5. oktoober 1917 Debrecen – 19. november 2007 Kerepes) oli Kossuthi auhinnaga pärjatud ungari kirjanik ja tõlkija.

Eluloolist

Magda Szabó lõpetas gümnaasiumi 1935 Debrecenis, 1940 sai Debreceni ülikoolis ladina ja ungari keele õpetaja ning filoloogiadoktori diplomi. Samal aastal hakkas ka õpetama. Tema enda sõnul on see tema väärikas elukutse. Ta uskus sellesse, et need lapsed, keda ta õpetab, muutuvad. Ta ei osanud olla surmtõsine nagu mõned tema kolleegid, kuid sai vaevata hakkama. Inimeste kõnetamine, väikestest lastest üliõpilaste ja täiskasvanuteni, on tal alati õnnestunud. Kaks aastat töötas ta oma kodulinnas, hiljem kolm aastat Hódmezővásárhelyis.

1944 sattus ta pealinna, kus tutvus kohe noorkuulastega (Újholdasok: Ágnes Nemes Nagy, György Rába, János Pilinszky, Sándor Weöres, Iván Mándy, Géza Ottlik jt). 1945. aastast kuni vallandamiseni 1949. aastal töötas Szabó usu- ja haridusasjade ministeeriumis, kus töötas ka osa noorkuulasi (Ágnes Nemes Nagy, Balázs Lengyel jt). Sõpruskond elas üksteise lähedal Lõunavaksali juures. Magda oma abikaasa Tibor Szobotkaga Attila tänavas ja teised Vérmező ümbruses kiviviske kaugusel. Kui kellelgi neist õnnestus neil vaestel aegadel liha hankida, viibati aknast, et tule meile lõunat või õhtust sööma.

Peaaegu kogu noorkuulaste seltskond töötas ministeeriumis, Ágnes Nemes Nagy oli ajakirjanduse peal, Magda Szabó modernse kirjanduse spetsialist. Tema ülesandeks oli pidevalt riigisekretärile aru anda, mis seisus on hetkel nn noor kirjandus uues Ungaris. 1940. aastate lõpus sunniti aga kogu seltskond vaikima. Magda Szabó saab alles 1958 uuesti avaldada. Seltskond võttis avaldamiskeelu teadmiseks, keegi neist ei läinud kompromissile, neid ei saadud ka selleks sundida, sest neil kellelgi polnud perekonda ega lapsi, kes oleksid andnud võimaluse šantaažiks. Praktiliselt kogu noorkuulaste kirjanike põlvkond jäi lastetuks, see oli ühine tõotus.

Magda Szabó esimesed kirjanduslikud katsed on esseed, mis ta kirjutas 12-aastaselt, Luuletused tulid alles hiljem. Need käsikirjad on praegugi alles, tema ema ja isa panid need kõrvale. Isa aga ei rõõmustanud, tema arvates oli ühes kirjanikust peres küll. Magda Szabó on oma annet ilmutanud peaaegu kõigis kirjandusvaldkondades, debüteeris luulekogudega, hiljem kogus kuulsust romaanidega. Luuletusi kirjutas ta harva, sest selleks pidi ta enda sõnutsi vihane olema, kuid talle ei meeldinud vihastada ja ta oli selles üsna saamatu. Ka tema näidendid on olnud edukad. Esimesed näidendid lõi ta lapsena.

1958 ilmunud romaan "Freskó" (Fresko) ja 1959 ilmunud "Az őz" (Metskits) toovad talle laiema tuntuse ja ka üllatavad, sest seda ei osatud oodata. 1959. aastast on ta vabakirjanik. Üksteise järel ilmuvad teosed, milles autor psühholoogilise romaani traditsioone kasutades kujundab oma iseloomulikud tegelaskujud. Autobiograafilise taustaga on teosed Ókút (Vana kaev, 1970) ja Régimódi történet (Vanamoeline lugu, 1971), mis annavad pildi nii lapsepõlve mõjudest, mis on kujundanud tema loomingulist maailmavaadet, kui ka ajastutruu pildi Debreceni minevikust ja argipäevadest.

Magda Szabó saavutas kiiresti tuntuse Lääne-Euroopas. Tema romaanid jõudsid veel käsikirjas Hermann Hesseni, kes soovitas neid Saksa kirjastusele Insel. Autor ei saanud küll reisida, aga ta sai ajakirjanduse ülevaateid, kust oli näha, et temaga tegeldakse palju. Magda Szabó oli oma noorkuulastest kaaslaste silmis vabaduse esimene pääsuke. See, et talle midagi ei tehtud, tähendas, et ka teised saavad varsti rohelise tule. Varsti pärast seda anti Magda Szabóle József Attila preemia, mis oli ametlik tunnustus.

Magda Szabó romaan "Az ajtó" (Uks, 1977) ei olnud sensatsioon mitte ainult Prantsusmaal, vaid mujalgi maailmas. Peale selle oli veel "Für Elise" (2002) see teos, mis tõi tunnustuse ja kogu tema loomingu uuestiavastamise kodumaal. Kirjaniku edu välismaal avas talle võimalused ka kodus.

Võib-olla suurim läbimurre oli kirjanikule Femina auhind, mille ta sai Prantsusmaal ja mis pole feministlik auhind, nagu ekslikult arvatakse. Žürii koosneb küll naistest, kuid selle on saanud ka meeskirjanikud. Pealegi pole Magda Szabó arvates olemas kategooriaid "meeskirjanik" ja "naiskirjanik". On vaid kirjanik. Kirjaniku kutsumuse ja ülesande kohta ütleb ta, et kirjanik peab inimesi ehmatama, kui nad vale tee on valinud. Kirjanik ei pea tõe nimel kangelassurma surema, kuid ta peab iga hinna eest tõde teenima. Seda teeb iga väärikas kirjanik. Ta ei tohi valetada. Tõtt tuleb öelda, tuleb leida väljendusviis valetamise vältimiseks. Ungari riigi hinge on siiani alati kirjanikud hoidnud, mitte poliitikud. Suurtel ajastutel on seda, mis teha tuleb, teada saadud kirjanikelt.

Viimastel eluaastatel oli Magda Szaból palju tööd ja reisimist. Ta tegeles kogu oma loomingu uusväljaandmisega, teda avaldati Inglismaal ja režissöör Géza Bereményi käe all valmis ka film romaanist "Régimódi történet". Magda Szabó teosed on valminud tema peas. Kui teos valmis sai, dikteeris see end paberile ja selle käigus sündisid ka parandused. Kirjaniku lemmikautorid olid Mór Jókai ja Karl May, kelle Winnetou-lugusid hakkas ta algusest peale lugema, kui lõpuni jõudis. Sama soovitas ta enda lugejatele. Kui olete kõik Magda Szabó teosed läbi lugenud, alustage algusest.

Tunnustus

1959 – József Attila preemia
1978 – Kossuthi preemia
1983 – Pro Urbe Budapesti preemia
1985–1990 Tiszántúli evangeelse luterliku piiskopkonna peaeestkostja ja sinodi ilmalik aseesimees
1987 – Csokonai preemia
1992 – Getz Corporation preemia
1993 – Debreceni Evangeelse Teoloogiaakadeemia audoktor
1996 – Déry Tibori preemia
1997 – Ungari Vabariigi teenetemärgi keskrist tärniga
1998 – Szép Ernő auhind
2000 – Nemes Nagy Ágnes preemia
2001 – Corvini kett
2003 – Femina preemia (Pariis)
2003 – Gundeli preemia
2003 – Prima Primissima

Liikmesus

Euroopa Teaduste Akadeemia liige
Széchenyi Kirjandus- ja Kultuuriakadeemia liige
Debreceni linna aukodanik

Teosed

1947 Bárány (Tall, luuletused)
1949 Vissza az emberig (Tagasi inimeseni, luuletused)
1957 Ki hol lakik (Kus keegi elab, pildiraamat lastele)
1958 Bárány Boldizsár (Talleke Boldizsár, värssjutt)
1958 Freskó (Fresko, romaan)
1958 Mondják meg Zsófikának (Öelge Zsófikesele, noorteromaan)
1958 Neszek (Kahinad, luuletused)
1959 Az őz (Metskits, romaan)
1959 Sziget-kék (Saaresinine, jutustus nooremale koolieale, eestikeelne tõlge Eesti Raamat, 1974, ungari keelest tõlkinud Aino Pervik)
1960 Disznótor (Seatapp, romaan)
1961 Álarcosbál (Maskiball, noorteromaan)
1962 Születésnap (Sünnipäev, noorteromaan)
1963 Pilátus (Pilaatus, romaan)
1964 A Danaida (Danaiid, romaan)
1965 Hullámok kergetése (Lainete kannul, novellid)
1965 Tündér Lala (Haldjas Lala, lasteromaan)
1965 Alvók futása (Magajate jooks, novellid)
1967 Mózes egy, huszonkettő (Moosese üks kakskümmend kaks, romaan)
1976 Az a szép, fényes nap (See kaunis, särav päev, näidend)
1968 Zeusz küszöbén (Zeusi lävel, reisikiri)
1969 Katalin utca (Katalini tänav, romaan, eestikeelne tõlge Eesti Raamat, 1982, ungari keelest tõlkinud Ivar Sinimets)
1970 Ókút (Vana kaev, romaan)
1970 Abigél (Abigél, noorteromaan)
1973 A szemlélők (Silmitsejad, romaan)
1975 Szilfán halat (Kala jalakapuul, kogutud luuletused)
1977 Régimódi történet, (Vanamoeline lugu, romaan)
1983 Kívül a körön (Ringist väljaspool, esseed)
1983 Megmaradt Szobotkának (Ta jäi Szobotkaks, mälestused)
1987 Az ajtó (Uks, romaan)
1990 A pillanat (Hetk, romaan)
1992 A félistenek szomorúsága (Pooljumalate kurbus, esseed, uurimused)
1996 A lepke logikája (Liblika loogika, esseed)
1996 Szüret (Lõikus, valitud teosed)
1999 Mézescsók Cerberusnak (Mesine suudlus Kerberusele, jutustused)
2002 Für Elise (Für Elise, romaan)

Filmid DVD-l

"Abigél" 2004
"Régimódi történet" 2006
"Tündér Lala" 2007

Allikad

Könyvjelző 2006/12, raamatupood Alexandra kuukiri – Én nem szeretek haragudni – János Háy vestlus Magda Szabóga, lk 8–12.

Välislingid