Põhjataadi keel
| Põhjataadi keel (ז׳אוּהאוּראִ) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Iisrael, Aserbaidžaan, Ameerika Ühendriigid, Venemaa |
| Piirkonnad | Kaukaasia |
| Kokku kõnelejaid | 80 000 - 100 000 |
| Keelesugulus | indoeuroopa keeled |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | jdt |
Põhjataadi keel ehk džuhuri keel ehk juuditaadi keel, ka mägijuudi keel (cuhuri, жугьури, ז׳אוּהאוּראִ) on mägijuutide traditsiooniline keel, mida räägitakse peamiselt Aserbaidžaanis, Dagestanis ja Iisraelis. Põhjataadi keel on üks kahest taadi keelest, teine neist on lõunataadi keel.[1]
Juuditaadi keel on juudi-pärsia murre, mida ajalooliselt rääkisid mägijuudid. See keel kuulub indoeuroopa keelte Iraani jaotuse edelaosa rühma, ehkki tugeva heebrea mõjuga. Nõukogude ajalookirjutuse ajastul peeti mägijuute ekslikult Aserbaidžaani islamiusuliste taadidega sugulasteks. Siiski ei jaga nad ühist keelepärandit, kuna mägijuudid säilitasid oma emakeele, samas kui moslemist taadid võtsid lõpuks pärsia keele omaks. Sõnad Juvuri ja Juvuro on tõlkes "juut" ja "juudid".
Juuditaadil on semi keelte (heebrea/aramea/araabia) elemente kõigil keeletasanditel. Juuditaadil on semiidi häälik "ayin/ayn" (ع/ע), samas kui üheski naaberkeeles seda pole.[2]
Juuditaat on ohustatud keel[3][4] mis on UNESCO ohustatud maailma keelte atlases klassifitseeritud kui "kindlasti ohustatud".
Leviala
[muuda | muuda lähteteksti]Seda keelt räägib hinnanguliselt 101 000 inimest:
- Iisrael: 70 000 1998. aastal
- Aserbaidžaan: 24 000 1989. aastal
- Venemaa: 2010. aastal 2000
- Ameerika Ühendriigid: 5000[5]
- Kanada: 2500[6]
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandi alguses kasutas juuditaat heebrea kirja. 1920. aastatel kohandati selle jaoks ladina kiri; hiljem kirjutati see kirillitsas. Heebrea tähestiku kasutamine on peale nõukogude aja lõppu taas populaarseks saanud.
Dialektid
[muuda | muuda lähteteksti]Taadi keelena võib Juuditaadi jagada mitmeks dialektiks:
- Quba murre (traditsiooniliselt räägitakse Quba's ja Qırmızı Qəsəbə's).
- Derbendi murre (traditsiooniliselt kõneldakse Derbenti linnas ja seda ümbritsevates külades).
- Kaitagi murre (räägitakse Põhja-Kaukaasias).
Oğuzi (endine Vartashen) ja nüüdseks väljasurnud Mücü juudi kogukonna murdeid ei ole hästi uuritud ja seega ei saa neid klassifitseerida.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Taadi / Tat / Жугьури Džuhuri" (PDF). Eesti Keele Instituut. 30.09.2012. Vaadatud 13.01.2024.
- ↑ Habib Borjian, “Judeo-Iranian Languages,” in Lily Kahn and Aaron D. Rubin, eds., A Handbook of Jewish Languages, Leiden and Boston: Brill, 2015, pp. 234-295. .
- ↑ Published in: Encyclopedia of the world’s endangered languages. Edited by Christopher Moseley. London & New York: Routledge, 2007. 211–280.
- ↑ John M Clifton. "Do the Talysh and Tat languages have a future in Azerbaijan?" (PDF). Work Papers of the Summer Institute of Linguistics, University of North Dakota Session. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. november 2013. Vaadatud 18. veebruaril 2013.
- ↑ Habib Borjian and Daniel Kaufman, “Juhuri: from the Caucasus to New York City”, Special Issue: Middle Eastern Languages in Diasporic USA communities, in International Journal of Sociology of Language, ed. Maryam Borjian and Charles Häberl, issue 237, 2016, pp. 51-74. .
- ↑ James B. Minahan, ed. Ethnic Groups of North, East, and Central Asia: An Encyclopedia: Juhuro.