Petro Mohõla
.png)
.jpg)
Petro Mohõla, ka Petro Mogila (sünninimi Petru Movilă; 21. detsember 1596 Moldovas – 1. jaanuar [v. k. 22. detsember] 1647 Kiievis) oli munk ja teoloog, aastail 1633–1646 Kiievi, Galiitsia ja kogu Vene metropoliit õigeusu kiriku Konstantinoopoli Oikumeenilises Patriarhaadis.[1] Ta on tuntud ka kui Ida-Euroopa esimese kõrgkooli Kiievi Mogila Akadeemia asutaja.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Petro Mohõla sündis Rumeenia Movilești bojaarisuguvõsas, millest pärines mitu Moldova ja Valahhia valitsejat, sealhulgas Petro Mohõla isa hospodar Simion Movilă. Simion oli Moldova vürsti Ștefan cel Mare järeltulija tolle illegitiimse poja Petru Rareșe liini pidi. Petro onud olid Simioni vennad Gheorghe Movilă, Moldova metropoliit, ja Ieremia Movilă, kes valitses Moldovat enne ja pärast Simioni. Petro Mohõla ema Marghita (Margareta) oli Moldova logoteedi Gavrilaș Hâra tütar. Patero vennad olid Moldova hospodarid Mihael (1611), Gabriel (1617–1620) ja Moses Movilă (1630–1632).[2]
Pärast Simion Mohõla mõrvamist 1607. aastal põgenesid tema abikaasa koos poja Petroga Ruteenia vojevoodkonda (tänapäeva Lääne-Ukrainasse) oma magnaatidest sugulaste juurde. Mõnda aega elasid nad Kamjanets-Podilskõis ja asusid 1608. aastal ümber Stanisław Żółkiewski linnusesse, kuhu jäid 16 aastaks.[2]
Karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]1620. aastate alguses õppis Petro Mohõla esmalt Lvivi Jumalaema Uinumise vennaskonna koolis, seejärel jesuiitide seminaris klassikalisi keeli ja ladina skolastilist teoloogiat. Kõrgema hariduse sai ta Zamośći akadeemias ja Euroopas; arvatakse, et ta õppis Madalmaade ja Prantsusmaa ülikoolides. Pärast Ukrainasse naasmist asus ta sõjaväeteenistusse Poola kroonihetmani ja kantsleri Stanisław Żółkiewski väes ja osales Ţuţora (1620) ja Hotõni (1621) lahingutes. Aastail 1621–1627 omandas ta valdused Kiievi piirkonnas ja suhtlus oma pikaaegse sõbra metropoliit Jov Boretskiga inspireeris teda alustama tegevust Ukraina Õigeusu kirikus.[2]
1625. aastal astus Petro Mohõla mungaks Kiievi koobaskloostrisse, mis oli sel ajal Ukraina poliitiline, kultuuriline, vaimulik ja hariduse keskus. 1627. aastal sai ta arhimandriidiks. Arhimandriidina ja Seimi saadikuna saavutas Mohõla õigeusu kiriku taaslegaliseerimise Poola riigis: 1632. aasta nn lepitusartikliga tagas kuningas Władysław IV Waza õigeusu kirikule õiguse oma kiriklikule juhile tingimusel, et valitsus on kandidaadid heaks kiitnud.[2]
1632. aasta novembris nomineeriti ta Kiievi metropoliidiks[2] ja pühitseti selleks 7. mail 1633. aastal Kiievi Jumalaema kirikus[3]. Metropoliidina tegi Mohõla suuri jõupingutusi, et parandada ja edendada Ukraina vaimulike ning ilmikute haridust ajal, mil nii roomakatoliku kui ka protestantlikud misjonärid tegutsesid aktiivselt Poola ja Ukraina õigeusklike kogukonnas.[1]
1632. aastal asutas ta Kiievi koobaskloostris vaimuliku kooli, milles õppetöö toimus ladina keeles[3], mungad õppisid teoloogiat, filosoofiat, retoorikat ja antiikautoreid. Kloostri trükikojast, mille tegevust Mohõla edendas, ilmusid õigeusu raamatud mitte üksnes kirikuslaavi, vaid ka ladina keeles ja levisid üle terve Ida-Euroopa. 1633. aastal muutis ta selle humanitaarteaduste ja teoloogia õppeasutuseks ja värbas selle jaoks Lääne-Euroopas õppinud õppejõud[1]. Kool oli esimene kõrgkool Ida-Euroopas ja sai hiljem tuntuks kui Kiievi Mogila Akadeemia[3]. Õppijaid oli koolis aadlike, vaimulike, alamaadli, kasakate ja talupoegade perekondadest ning õpiti kirikuslaavi, ladina, kreeka ja poola keelt; samuti filosoofiat, matemaatikat ja geomeetriat, astronoomiat, muusikat ja ajalugu.
Järgnevate aastate jooksul korraldas Petro Mohõla koolide võrgu asutamise üle terve Ukraina, samuti Slaavi-Kreeka-Ladina akadeemia Vinnõtsjas ja kolleegiumi Kremenetsis. Valahhia vürst Matei Basarab sai temalt trükikoja ja trükkalid ning 1635. aastal vürsti mungaresidentsis trükitud palveraamatud levisid terves Valahhias ja Ukrainas. Samuti aitas ta asutada kooli Iașis Moldovas.
Mohõla akadeemia pani aluse kogu Vene Õigeusu kiriku teoloogia taassünnile, mille mõju kestis 19. sajandini välja. Petro Mohõla taotles Poola valitsejatelt õigeusu kiriku õiguste tunnustamist Poola territooriumil ja taastas paljude roomakatoliku kiriku poolt üle võetud õigeusu pühakodade ja valduste kuulumise Ukraina õigeusu kiriku alla.[1]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Mohõla kirjutas palju raamatuid, mida levitati Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Moskoovias, Rumeenias ja Gruusias. Tema tähtsaim üllitis on esimene õigeusu katekismus "Orthodoxa Confessio Fidei", mis ilmus 1640. aastal kõigi õigeusu kirikute jaoks. Pärast seda, kui teose olid üle vaadanud ja tunnustanud mitu Konstantinoopoli oikumeenilist patriarhi, sai sellest kogu õigeusu kiriku õpetuse alusdokument. 17. ja 18. sajandi jooksul anti teost välja 25 korda. Teine oluline teos oli Mohõla "Euchologion" (talitusraamat, ilmus 1646). See sisaldas süstematiseeritult kõigi Ukraina õigeusu kiriku teenistuste ja talituste tekste.
Austamine
[muuda | muuda lähteteksti]Petro Mohõlat austab pühakuna Ukraina Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Rumeenia Õigeusu Kirik ja Poola Õigeusu Kirik. Petro Mohõla mälestuspäev on 1. jaanuaril ja teda mälestatakse ka 5. oktoobril pühakutest Kiievi metropoliitide mälestuspäeval.[4]
Kreeka Õigeusu Kirik on pidanud Petro Mohõlat liiga mõjutatuks katoliku teoloogiast, samuti on seda märkinud Õigeusu Kirik Ameerikas, kuid nende pühakute loetelus on Petro Mohõla siiski nimetatud.[4]