Philadelphia

Philadelphia
	[ filad'elfia ]
inglise	Philadelphia
	Philadelphia lipp Philadelphia pitsat
	Pindala: 369,4 km²
	Elanikke: 1 547 901 (2009)
	Koordinaadid: 39° 57′ N, 75° 10′ W

See artikkel räägib USA miljonilinnast; filmi kohta vaata artiklit Philadelphia (film).

Philadelphia on linn Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis. Asub Delaware'i jõe ääres. See on Pennsylvania osariigi rahvaarvult suurim ja USA kuues. Maailmas kuulub see esimese 50 hulka. Linn oli New Yorgi järel üks põhilisemaid kirdeosariikide kõrgseltskondlikke kultuurikeskusi.

Linna rajas William Penn 1682. aastal Pennsylvania koloonia pealinnaks, linn inkorporeeriti 25. oktoobril 1701. Linn on üks USA ajaloolise tähtsusega linnu, olles olnud USA pealinnaks mitmel korral: Carpenter's Hall'is kogunes 5. septembrist 26. oktoobrini 1774 Esimene Kontinentaalkongress (First Continental Congress), Independence Hall'is kogunes 10. maist 1775 kuni 12. detsembrini 1776 (mille ajal võeti seal vastu ka Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon 4. juulil 1776) ja uuesti 5. märtsist 18. septembrini 1777 Teine Kontinentaalkongress (Second Continental Congress), hiljem kogunes see College Hall'is 2. juulist 1778 1. märtsini 1781. 2. märtsist 1781 kuni 21. juunini 1783 kogunes Philadelphias Konföderatsiooni Kongress (Congress of the Confederation, mitte seotud Ameerika Riikide Konföderatsiooniga). Juunis 1783 toimuski linnas ka 1783. aasta Pennsylvania mäss, mistõttu otsustati luua uus pealinn - Columbia föderaalringkond. Kuni Washingtoni ehitamiseni oli Philadelphia uuesti ajutiseks pealinnaks 6. detsembrist 1790 14. maini 1800, siis kogunes Kongress Congress Hallis.

Philadelphia oli ka Pennsylvania osariigi pealinnaks kuni 1799. aastani, kui osariigi valitsus kolis Lancasteri ja 1812. aastal Harrisburgi.

2. veebruaril 1854 võeti vastu "Konsolidatsiooniseadus" (Consolidation Act), millega linn liideti Philadelphia maakonnaga - linna koosseisu inkorporeeriti kõik maakonna teised asulad nagu Kensington, Southwark, Northern Liberties ja Spring Gardens, mis täna on linnajaod). Alates sellest ajast on linna ja maakonna piirid ühtsed.

Geograafia

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo järgi on linnaterritoorium 369,3 km², millest 349,9 km² moodustab maapind ja 19,7 km² ehk 5,29% on veepind.

Linna madalaim koht on merepind ja kõrgeim Chestnut Hill (136 m merepinnast).^[1]

Rahvastik

2009. aastal elas Philadelphias 1 539 226 inimest.^[2]

Majandus

Philadelphias oli 2005. aastal USA linnadest neljas suurim ja maailmas üheksas SKP, mis oli 312 miljardit USA dollarit. Ainult New Yorgis (1133 miljardit dollarit), Los Angeleses (693 miljardit dollarit) ja Chicagos (460 miljardit dollarit) oli suurem SKP. Väiksem SKP oli näiteks Washingtonis, Bostonis ja Miamis.^[3]