Mine sisu juurde

Proliin

See on A-klassi artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Allikas: Vikipeedia

Proliini struktuur kaksikiooni kujul. Vasakul L-proliin, paremal D-proliin.

Proliin (süstemaatiline nimetus pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini. Looduses esineb proliin L-isomeerina ehk S-isomeerina ning valkude koostises leiduvat proliinijääki (tähistatakse Pro või P) kodeerivad DNA tasemel nukleotiidijärjestused, mis algavad nukleotiididega CC (st CCA, CCC, CCG või CCT).[1][2]

Täiskasvanud inimeste organism suudab proliini toota teisest aminohappest (L-glutamaadist ehk L-glutamiinhappest), mistõttu ei kuulu proliin asendamatute aminohapete hulka.[3]

Üldised keemilised ja füüsikalised omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Andmete allikad:[4][5][6][7]

Ramachandrani graafik Pro konformatsioonide jaoks eri valkudes.

Struktuuri iseärasustest tingitud eriomadused valkude koosseisus

[muuda | muuda lähteteksti]
Ramachandrani graafik proliinijäägile eelneva aminohappejäägi konformatsioonide kohta eri valkudes.

Kuna proliini struktuur on tsükliline, siis vaba pöörlemine lämmastiku ja alfa-süsiniku vahelise üksiksideme ümber on takistatud. Seetõttu on proliini stabiilsete konformatsioonide arv oluliselt väiksem kui teistel looduslikel aminohapetel. Näiteks varieeruvad nn Ramachandrani graafiku alusel kahetahulise nurga φ väärtused proliinil üsna kitsas vahemikus (−63±15°), samas kui teistel aminohapetel on φ väärtused kahes laiemas vahemikus (−135 kuni −45 ja 45 kuni 90 kraadi). Lisaks proliinile endale limiteerib Pro jääk oma tsüklilise struktuuri tõttu peptiidide koosseisus ka eelneva aminohappejäägi konformatsioonide arvu.[8][9][10]

Teiselt poolt esineb proliinijääke sisaldavates peptiidides väike erinevus peptiidsideme cis- ja trans-konfiguratsiooni stabiilsuses, kui vaadelda peptiidsidet Pro ja sellele eelneva aminohappejäägi vahel. Kui enamikus aminohapetes on trans-konfiguratsioon üle 1000 korra eelistatum, siis Pro sisaldavates peptiidides on trans-konfiguratsiooni esinemise tõenäosus vaid 4 korda suurem. Sellest tingituna esineb Pro sageli valgu struktuuri nendes osades, kus on vajalik ahela järsk pööre, või nendes osades, kus eelnev sekundaarne struktuur, näiteks alfaheeliks või beeta-leht, peab asenduma ilma sekundaarstruktuurita, paindliku aasaga. Seevastu ei osale Pro ise enamasti sekundaarsete struktuuride koosseisus, välja arvatud nn polüproliinheeliksites (vt allpool).[11][12]

Proliini cis- ja trans-konfiguratsioonid. Üleminekut konfiguratsioonide vahel võivad kiirendada ensüümid prolüülisomeraasid (joonisel tähistatud PPIase).

Kuigi Pro olemasolu primaarjärjestuses aitab kaasa valkude korrektsele voltumisele, siis valgu primaarjärjestuse sünteesi käigus ribosoomil aeglustab Pro lisamine ahelasse sünteesi. Samuti aeglustub sünteesi järgmise aminohappejäägi lisamine proliinijäägiga lõppeva sünteesitava järjestuse sisse. Sünteesi aeglustumine on tingitud asjaolust, et oma ruumilise struktuuri tõttu ei sobitu tRNA-ga seotud proliin ega valguahelasse lisatud proliin ribosoomi vastavatesse taskutesse, mis raskendab Pro sobivat suunamist muu ahela või uue sissetuleva tRNA-ga seotud aminohappejäägi suhtes.[1]

Samas raskendab Pro ruumiline struktuur proliinijääki sisaldava peptiidahela seondumist proteaasidega, mistõttu Pro sisaldavad peptiidid on üldiselt bioloogiliselt üsna stabiilsed. Elusorganismides ja isegi mõningatel viirustel on aga olemas spetsialiseerunud proteaasid, mis keskenduvad just Pro-sisaldavate peptiidsidemete lagundamisele.[13][14][15]

Polüproliinheeliks

[muuda | muuda lähteteksti]
PP-II heeliks külgvaates

Polüproliinheeliks (PP) on spiraalikujuline L-Pro jääkidest koosnev sekundaarne struktuur, millel eristatakse kaht tüüpi: nn paremakäelist PP-I, mis on vähem levinud ja kus Pro vaheline peptiidside on süstemaatiliselt cis-konfiguratsioonis, ning nn vasakukäelist PP-II, mis on levinum ja kus Pro vaheline peptiidside on süstemaatiliselt trans-konfiguratsioonis. Valguheeliksi käelisust määratakse vastavalt sellele, kas heeliksi voltumine N-terminaali poolt C-terminaali poole liikudes toimub kellaosuti liikumise suunas (paremakäeline) või vastu kellaosuti liikumise suunda (vasakukäeline). PP on struktuurselt jäik ja hästi defineeritud geomeetriaga: iga lisatud Pro kohta kasvab spiraali pikkus 3,1 Å võrra. Kuigi PP-d leidub ka looduslikes valkudes, kasutatakse seda sageli n-ö kunstlikult disainitud geneetiliselt kodeeritud konstruktides, kui eesmärk on jäigalt fikseerida konstrukti N- ja C-terminaali vahekaugused. Näiteks kasutatakse PP-d koos külgnevate fluorestseeruvate valkudega sageli Försteri raadiuse hindamiseks.[16][17][18]

Glutamaat-5-semialdehüüdi struktuur
Alfa-ketoglutaraadi struktuur

Süntees ja metabolism organismides

[muuda | muuda lähteteksti]

Nii taimed kui ka loomad on võimelised sünteesima proliini, lähtudes L-glutamaadist. Selleks oksüdeeritakse ensüümide vahendusel glutamaadi külgahelas asuv karboksüülrühm aldehüüdiks, misjärel toimub molekulisisene reaktsioon aldehüüdi ja aminorühma vahel. Selle tulemusena tekib tsükkel, mis on keemiliselt vaadeldav Schiffi alusena; tsükli ensümaatilisel redutseerimisel saadaksegi proliin. Vastassuunalised reaktsioonid, st glutamaadi süntees proliinist, on samuti võimalikud, kuid need kulgevad teiste ensüümide vahendusel (vt allpool hüperprolineemia mõiste). Kuna glutamaat on närvisüsteemis oluline virgatsaine, siis on proliini sünteesi uuritud ka seoses neuronite reaktsiooniga psühhostimulantidele, nt metamfetamiinile.[3][19]

Üle glutamaadi ja sellest sünteesitava alfa-ketoglutaraadi on proliin seotud ka tsitraaditsükliga.[20]

(2S,4R)-4-hüdroksüproliini struktuur

Proliini levinuim translatsioonijärgne modifikatsioon on hüdroksüülimine, mille käigus ensüümid hüdroksülaasid lisavad hüdroksüülrühma proliini tsükli koosseisu kuuluvale süsinikule, muutes selle ühtlasi kiraalseks. Hüdroksüülimise levinuim saadus on (2S,4R)-4-hüdroksüproliin, mis on eriti oluline valgu kollageeni koosseisus. Nimelt stabiliseerib hüdroksüproliini olemasolu oluliselt kollageenile iseloomulikku kolmest heeliksist koosnevat struktuuri ja seda ka füsioloogilisel temperatuuril. Proliini hüdroksüülimine toimub endoplasmaatilises retiikulumis, enne kui kollageeni ahelad „pakendatakse“ kolmikheeliksiks.[21][22][23]

Kollageeni fragmendi kristallstruktuur. Kolmikheeliksit moodustavad eri molekulid on näidatud oranži, rohelise ja lillakana. Punased sfäärid tähistavad hüdroksüproliini koostisse kuuluvat hüdroksüülrühma. Koordinaatide allikas: PDB 1CAG

Leidumine organismides ja seos patoloogiliste seisunditega

[muuda | muuda lähteteksti]

Proliini hüdroksüülitud vorm kuulub kollageeni koostisse, mis on kõigis loomades leiduv ja organismis rohkesti esindatud valk, olles sidekoe põhikomponent. Kollageenil on unikaalne struktuur, milles konformatsiooniliselt piiratud proliinijäägid vahelduvad konformatsiooniliselt paindlike glütsiinijääkidega. Kombinatsioonis kudede biomineraliseerituse erineva määraga võimaldab kollageen saavutada kompromissi tugevuse, jäikuse ja elastsuse vahel, mis on vajalik just vaadeldava koe või elundi (nt luude, naha, kõhrede) funktsioonide täitmiseks.[24][25]

Analoogiliselt kuulub proliinijääk taimedes rakukesta moodustavate struktuursete valkude koostisse. Lisaks on avastatud, et vaba aminohappena on proliinil nn osmolüütne efekt, st see aitab taimel kohaneda keskkonna muutuva osmoossusega. Nii suureneb proliini sisaldus taimedes osmootse šoki järel, näiteks põua tingimustes. Suure proliinisisaldusega on ka taimede seemned ja õietolm, kus veesisaldus on samuti väike ning tuleb kaitsta teisi molekule n-ö kokkukleepumise (agregeerumise) eest.[26][27][28]

DNA tasemel tekkinud vead, mis peegelduvad mRNA nukleotiidjärjestuses ja edaspidi ka valgu aminohappelises järjestuses, võivad olla rohkem või vähem patogeensete tulemustega olenevalt sellest, kui palju muutub valgu võime täita oma rolli organismis. Inimpatoloogiate kontekstis on näidatud, et Pro kodeerivad nukleotiidijärjestused (CCX, kus X tähendab suvalist nukleotiidijääki) asenduvad kas seriinijäägi (kodeeriv järjestus TCX), arginiinijäägi (kodeeriv järjestus CGX) või sagedamini leutsiinijäägiga (kodeeriv järjestus CTX). Nii Ser, Arg kui ka Leu on keemilistelt omadustelt proliinist oluliselt erinevad. Ka vastupidised mutatsioonid, mille tulemusena tekib Pro (näiteks Ser → Pro, Arg → Pro ja Leu → Pro), on patogeensed.[29]

Seoses proliini puuduliku lagundamisega eristatakse omaette haiguste rühma hüperprolineemiaid, mille korral patsiendi organismis proliini kuhjub. Esimest tüüpi hüperprolineemia on tingitud mutatsioonidest geenis PRODH, mis oksüdeerib proliini pürroliin-5-karboksülaadiks. Teist tüüpi hüperprolineemia on tingitud mutatsioonidest geenis ALDH4A1, mis muundab pürroliin-5-karboksülaadi glutamaadiks. Mõlemad hüperprolineemiad on autosoomsed retsessiivsed haruldased haigused, mis võivad kulgeda sümptomiteta, kuid rasketel juhtudel põhjustavad neuroloogilisi probleeme ja neerupuudulikkust.[30][31][32]

Kasutusalad

[muuda | muuda lähteteksti]
Lisinopriili struktuur

Proliinijääk on äärmiselt oluline kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse vastu kasutatavate peptiiditaoliste ravimite koostises, mis toimivad angiotensiini konverteeriva ensüümi (ACE) inhibiitoritena (näiteks lisinopriil). ACE inhibiitorid takistavad ensüümi tööd, langetades veresoonte kokkutõmbumist põhjustava peptiidhormooni angiotensiin-2 taset ja hoides kõrgel veresoonte lõtvumist põhjustava peptiidhormooni bradükiniini taset. Uuringute tulemusena selgus, et just proliinijäägi olemasolu ACE inhibiitorite C-terminaalses osas on oluline ravimite maksimaalse tõhususe saavutamiseks.[33][34][35][36]

Tänu proliini võimele takistada valkude agregeerumist on seda kasutatud ravimite koostises ka vaba aminohappe vormis, stabiliseeriva abiainena.[37][38]

Seoses proliini olulise rolliga kollageeni struktuuri moodustamisel ja hoidmisel kasutatakse proliini laialdaselt ka toidulisandina, et nahk ja kõhred paraneksid kiiremini.[39]

Kuna proliini sisaldavad peptiidid on suhteliselt stabiilsed tüüpiliste proteaaside juuresolekul ja säilitavad hästi oma ruumilist struktuuri ka füsioloogilisel temperatuuril, on teiste aminohappejääkide asendamist proliiniga pakutud strateegiana denaturatsiooni ja lagundamise suhtes stabiilsete ensüümide disainil.[40]

Vesikeskkonnas toimuva stereoselektiivses orgaanilise sünteesis on proliini ja selle derivaate kasutatud katalüsaatoritena, kuna proliin on kättesaadav nii L- kui ka D-enantiomeerina ning võib reaktsiooni loomusest ja keskkonnast olenevalt käituda kas Brønstedi happe või Brønstedi alusena.[41][42]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Melnikov, Sergey; Mailliot, Justine; Rigger, Lukas; Neuner, Sandro; Shin, Byung-Sik; Yusupova, Gulnara; Dever, Thomas E.; Micura, Ronald; Yusupov, Marat (2016). "Molecular insights into protein synthesis with proline residues". EMBO reports. 17 (12): 1776–1784. DOI:10.15252/embr.201642943. ISSN 1469-3178. PMC 5283605. PMID 27827794.
  2. ↑ "Nucleic Acids to Amino Acids: DNA Specifies Protein | Learn Science at Scitable". www.nature.com (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2023.
  3. ↑ 3,0 3,1 Jones, Bobby; Balasubramaniam, Muthukumar; Lebowitz, Joseph J.; Taylor, Anne; Villalta, Fernando; Khoshbouei, Habibeh; Grueter, Carrie; Grueter, Brad; Dash, Chandravanu; Pandhare, Jui (14. jaanuar 2021). "Activation of proline biosynthesis is critical to maintain glutamate homeostasis during acute methamphetamine exposure". Scientific Reports (inglise). 11 (1): 1422. DOI:10.1038/s41598-020-80917-7. ISSN 2045-2322.
  4. ↑ PubChem. "Proline". pubchem.ncbi.nlm.nih.gov (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2023.
  5. ↑ "L-Proline". American Chemical Society (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2023.
  6. ↑ "Amino Acids". www.vanderbilt.edu. Vaadatud 12. detsembril 2023.
  7. ↑ Hunt, Ian. "Chapter 27: Amino Acids, Peptides and Proteins". University of Calgary. Vaadatud 12.12.2023.
  8. ↑ "Polyproline helices – Proline". www.cryst.bbk.ac.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2023. Vaadatud 12. detsembril 2023.
  9. ↑ Lovell, Simon C.; Davis, Ian W.; Arendall, W. Bryan; de Bakker, Paul I. W.; Word, J. Michael; Prisant, Michael G.; Richardson, Jane S.; Richardson, David C. (15. veebruar 2003). "Structure validation by Calpha geometry: phi,psi and Cbeta deviation". Proteins. 50 (3): 437–450. DOI:10.1002/prot.10286. ISSN 1097-0134. PMID 12557186.
  10. ↑ Ho, Bosco K.; Brasseur, Robert (16. august 2005). "The Ramachandran plots of glycine and pre-proline". BMC structural biology. 5: 14. DOI:10.1186/1472-6807-5-14. ISSN 1472-6807. PMC 1201153. PMID 16105172.
  11. ↑ Wedemeyer, William J.; Welker, Ervin; Scheraga, Harold A. (1. detsember 2002). "Proline Cis−Trans Isomerization and Protein Folding". Biochemistry (inglise). 41 (50): 14637–14644. DOI:10.1021/bi020574b. ISSN 0006-2960.
  12. ↑ Siltari, Aino; Viitanen, Riikka; Kukkurainen, Sampo; Vapaatalo, Heikki; Valjakka, Jarkko (2014). "Does the cis/trans configuration of peptide bonds in bioactive tripeptides play a role in ACE-1 enzyme inhibition?". Biologics: Targets & Therapy. 8: 59–65. DOI:10.2147/BTT.S54056. ISSN 1177-5475. PMC 3930482. PMID 24596454.
  13. ↑ Milović, Nebojsa M.; Kostić, Nenad M. (22. jaanuar 2003). "Palladium(II) complex as a sequence-specific peptidase: hydrolytic cleavage under mild conditions of X-Pro peptide bonds in X-Pro-Met and X-Pro-His segments". Journal of the American Chemical Society. 125 (3): 781–788. DOI:10.1021/ja027408b. ISSN 0002-7863. PMID 12526679.
  14. ↑ Dunaevsky, Yakov E.; Tereshchenkova, Valeriia F.; Oppert, Brenda; Belozersky, Mikhail A.; Filippova, Irina Y.; Elpidina, Elena N. (2020). "Human proline specific peptidases: A comprehensive analysis". Biochimica Et Biophysica Acta. General Subjects. 1864 (9): 129636. DOI:10.1016/j.bbagen.2020.129636. ISSN 1872-8006. PMID 32433934.
  15. ↑ "7. Proline specific proteases". www.cryst.bbk.ac.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2019. Vaadatud 12. detsembril 2023.
  16. ↑ Adzhubei, Alexei A.; Sternberg, Michael J. E.; Makarov, Alexander A. (26. juuni 2013). "Polyproline-II Helix in Proteins: Structure and Function". Journal of Molecular Biology. 425 (12): 2100–2132. DOI:10.1016/j.jmb.2013.03.018. ISSN 0022-2836.
  17. ↑ Pollastrini, Matteo; Pasquinelli, Luca; Górecki, Marcin; Balzano, Federica; Cupellini, Lorenzo; Lipparini, Filippo; Uccello Barretta, Gloria; Marchetti, Fabio; Pescitelli, Gennaro; Angelici, Gaetano (4. november 2022). "A Unique and Stable Polyproline I Helix Sorted out from Conformational Equilibrium by Solvent Polarity". The Journal of Organic Chemistry (inglise). 87 (21): 13715–13725. DOI:10.1021/acs.joc.2c01377. ISSN 0022-3263. PMC 9639007. PMID 36242553.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  18. ↑ Schuler, Benjamin; Lipman, Everett A.; Steinbach, Peter J.; Kumke, Michael; Eaton, William A. (22. veebruar 2005). "Polyproline and the "spectroscopic ruler" revisited with single-molecule fluorescence". Proceedings of the National Academy of Sciences (inglise). 102 (8): 2754–2759. DOI:10.1073/pnas.0408164102. ISSN 0027-8424. PMC 549440. PMID 15699337.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  19. ↑ Meena, Mukesh; Divyanshu, Kumari; Kumar, Sunil; Swapnil, Prashant; Zehra, Andleeb; Shukla, Vaishali; Yadav, Mukesh; Upadhyay, R. S. (2019). "Regulation of L-proline biosynthesis, signal transduction, transport, accumulation and its vital role in plants during variable environmental conditions". Heliyon. 5 (12): e02952. DOI:10.1016/j.heliyon.2019.e02952. ISSN 2405-8440. PMC 6909094. PMID 31872123.
  20. ↑ Phang, James M. (1. veebruar 2019). "Proline Metabolism in Cell Regulation and Cancer Biology: Recent Advances and Hypotheses". Antioxidants & Redox Signaling. 30 (4): 635–649. DOI:10.1089/ars.2017.7350. ISSN 1557-7716. PMC 6338564. PMID 28990419.
  21. ↑ Smart, Tristan J.; Hamed, Refaat B.; Claridge, Timothy D. W.; Schofield, Christopher J. (1. jaanuar 2020). "Studies on the selectivity of proline hydroxylases reveal new substrates including bicycles". Bioorganic Chemistry. 94: 103386. DOI:10.1016/j.bioorg.2019.103386. ISSN 0045-2068.
  22. ↑ Tak, Irfan-ur-Rauf; Ali, Fasil; Dar, Jehangir Shafi; Magray, Aqib Rehman; Ganai, Bashir A.; Chishti, M. Z. (1. jaanuar 2019), Dar, Tanveer Ali; Singh, Laishram Rajendrakumar (toim-d), "Chapter 1 – Posttranslational Modifications of Proteins and Their Role in Biological Processes and Associated Diseases", Protein Modificomics, Academic Press, lk 1–35, ISBN 978-0-12-811913-6, vaadatud 12. detsembril 2023
  23. ↑ Rappu, Pekka; Salo, Antti M.; Myllyharju, Johanna; Heino, Jyrki (13. september 2019). "Role of prolyl hydroxylation in the molecular interactions of collagens". Essays in Biochemistry. 63 (3): 325–335. DOI:10.1042/EBC20180053. ISSN 1744-1358. PMC 6744578. PMID 31350381.
  24. ↑ Berisio, Rita; Vitagliano, Luigi; Mazzarella, Lelio; Zagari, Adriana (2002). "Crystal structure of the collagen triple helix model [(Pro-Pro-Gly)(10)](3)". Protein Science: A Publication of the Protein Society. 11 (2): 262–270. DOI:10.1110/ps.32602. ISSN 0961-8368. PMC 2373432. PMID 11790836.
  25. ↑ Baccetti, Baccio (1985), Bairati, A.; Garrone, R. (toim-d), "Collagen and Animal Phylogeny", Biology of Invertebrate and Lower Vertebrate Collagens, NATO ASI Series (inglise), Boston, MA: Springer US, lk 29–47, DOI:10.1007/978-1-4684-7636-1_2, ISBN 978-1-4684-7636-1, vaadatud 12. detsembril 2023
  26. ↑ Kavi Kishor, Polavarapu B.; Hima Kumari, P.; Sunita, M. S. L.; Sreenivasulu, Nese (2015). "Role of proline in cell wall synthesis and plant development and its implications in plant ontogeny". Frontiers in Plant Science. 6. DOI:10.3389/fpls.2015.00544/full. ISSN 1664-462X.
  27. ↑ Delauney, Ashton J.; Verma, Desh Pal S. (1993). "Proline biosynthesis and osmoregulation in plants". The Plant Journal (inglise). 4 (2): 215–223. DOI:10.1046/j.1365-313X.1993.04020215.x. ISSN 0960-7412.
  28. ↑ Lehmann, Silke; Funck, Dietmar; Szabados, László; Rentsch, Doris (2010). "Proline metabolism and transport in plant development". Amino Acids. 39 (4): 949–962. DOI:10.1007/s00726-010-0525-3. ISSN 1438-2199. PMID 20204435.
  29. ↑ Vitkup, Dennis; Sander, Chris; Church, George M. (30. oktoober 2003). "The amino-acid mutational spectrum of human genetic disease". Genome Biology. 4 (11): R72. DOI:10.1186/gb-2003-4-11-r72. ISSN 1474-760X. PMC 329120. PMID 14611658.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  30. ↑ Mitsubuchi, Hiroshi; Nakamura, Kimitoshi; Matsumoto, Shirou; Endo, Fumio (2014). "Biochemical and clinical features of hereditary hyperprolinemia". Pediatrics International: Official Journal of the Japan Pediatric Society. 56 (4): 492–496. DOI:10.1111/ped.12420. ISSN 1442-200X. PMC 4282441. PMID 24931297.
  31. ↑ Sanchez Russo, Rossana L.; Wilcox, William R. (1. jaanuar 2021), Pyeritz, Reed E.; Korf, Bruce R.; Grody, Wayne W. (toim-d), "3 – Amino Acid Metabolism", Emery and Rimoin's Principles and Practice of Medical Genetics and Genomics (Seventh Edition), Academic Press, lk 49–104, ISBN 978-0-12-812535-9, vaadatud 12. detsembril 2023
  32. ↑ Plecko, Barbara; Steinfeld, Robert (1. jaanuar 2017), Swaiman, Kenneth F.; Ashwal, Stephen; Ferriero, Donna M.; Schor, Nina F. (toim-d), "46 – Disorders of Vitamin Metabolism", Swaiman's Pediatric Neurology (Sixth Edition), Elsevier, lk 373–382, ISBN 978-0-323-37101-8, vaadatud 12. detsembril 2023
  33. ↑ Abdou, Moaz M.; Dong, Dewen; O’Neill, Paul M.; Amigues, Eric; Matziari, Magdalini (4. oktoober 2022). "Design, Synthesis, and Study of a Novel RXPA380 – Proline Hybrid ( RXPA380-P ) as an Antihypertensive Agent". ACS Omega (inglise). 7 (39): 35035–35043. DOI:10.1021/acsomega.2c03813. ISSN 2470-1343. PMC 9535653. PMID 36211060.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  34. ↑ Cushman, D. W.; Ondetti, M. A. (1991). "History of the design of captopril and related inhibitors of angiotensin converting enzyme". Hypertension (Dallas, Tex.: 1979). 17 (4): 589–592. DOI:10.1161/01.hyp.17.4.589. ISSN 0194-911X. PMID 2013486.
  35. ↑ "Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid – Eesti Arst – Eesti Arstide Liidu ajakiri". eestiarst.ee. Vaadatud 12. detsembril 2023.
  36. ↑ Ravimiregister (2023). "Pakendi infoleht: teave patsiendile – Lisinopril Grindeks" (PDF). .ravimiregister.ee. Vaadatud 12.12.2023.
  37. ↑ Bolli, Reinhard; Woodtli, Karin; Bärtschi, Michelle; Höfferer, Liane; Lerch, Peter (2010). "L-Proline reduces IgG dimer content and enhances the stability of intravenous immunoglobulin (IVIG) solutions". Biologicals: Journal of the International Association of Biological Standardization. 38 (1): 150–157. DOI:10.1016/j.biologicals.2009.09.002. ISSN 1095-8320. PMID 19931468.
  38. ↑ Patriarca, Eduardo J.; Cermola, Federica; D’Aniello, Cristina; Fico, Annalisa; Guardiola, Ombretta; De Cesare, Dario; Minchiotti, Gabriella (2021). "The Multifaceted Roles of Proline in Cell Behavior". Frontiers in Cell and Developmental Biology. 9. DOI:10.3389/fcell.2021.728576/full. ISSN 2296-634X.
  39. ↑ Stępień, Krzysztof Adam; Krawczyk, Weronika; Giebułtowicz, Joanna (18. jaanuar 2023). "Dietary Supplements with Proline-A Comprehensive Assessment of Their Quality". Life (Basel, Switzerland). 13 (2): 263. DOI:10.3390/life13020263. ISSN 2075-1729. PMC 9958592. PMID 36836622.
  40. ↑ Huang, Jun; Jones, Bryan J.; Kazlauskas, Romas J. (21. juuli 2015). "Stabilization of an α/β-Hydrolase by Introducing Proline Residues: Salicylic Acid Binding Protein 2 from Tobacco". Biochemistry (inglise). 54 (28): 4330–4341. DOI:10.1021/acs.biochem.5b00333. ISSN 0006-2960. PMC 4557962. PMID 26110207.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  41. ↑ Vachan, B. S.; Karuppasamy, Muthu; Vinoth, Perumal; Vivek Kumar, Sundaravel; Perumal, Subbu; Sridharan, Vellaisamy; Menéndez, J. Carlos (7. jaanuar 2020). "Proline and its Derivatives as Organocatalysts for Multi‐ Component Reactions in Aqueous Media: Synergic Pathways to the Green Synthesis of Heterocycles". Advanced Synthesis & Catalysis (inglise). 362 (1): 87–110. DOI:10.1002/adsc.201900558. ISSN 1615-4150.
  42. ↑ Vachan, B. S.; Karuppasamy, Muthu; Vinoth, Perumal; Sridharan, Vellaisamy; Menéndez, J. Carlos (1. jaanuar 2020), Inamuddin; Boddula, Rajender; Asiri, Abdulah M. (toim-d), "Chapter 6 – Stereoselective organic synthesis in water: Organocatalysis by proline and its derivatives", Green Sustainable Process for Chemical and Environmental Engineering and Science, Elsevier, lk 191–229, ISBN 978-0-12-819542-0, vaadatud 12. detsembril 2023
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Proliin&oldid=6743070"