Pružany

Pružany
	[ Pružanõ ]
valgevene	Пружаны * / Pružany *transkriptsioon: Pružanõ
vene	Пружаны (Pružanõ)
	Pružany loss
	Pružany lipp Pružany vapp
	Elanikke: 18 994 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 52° 33′ N, 24° 28′ E

Pružany ehk Pružanõ (leedu Pružanai, poola Prużana, jidiši פרוזשענע, Pruzhani, transkribeerituna Pružanõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pružany rajooni ja Pružany külanõukogu halduskeskus.

Pružany asub Muchavieci jõe kaldal, 157 meetrit üle merepinna.

Linna piirides on neli keskkooli, gümnaasium, kunstikool ja laste spordikool. Pružanys on ka kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Pružanys on toiduainetetööstus, seal töödeldakse lina ja valmistatakse ehitusmaterjale. Suurim ettevõte on raadiodetaile tootev tehas.

Vaatamisväärsusteks on vanalinn, katoliku kirik aastast 1883 ja õigeusu kirik (1866–1880). Õigeusu kalmistul asunud kirik (1875–1878) põles aastal 2003 maha ja seal on nüüd vaid varemed. Katoliku kalmistul asub kabel aastast 1852. Huvipakkuv on endine turuhoone (1896). Muchavieci jõe alguses asub skulptuur "Muchavieci sünd". Suurimaks vaatamisväärsuseks on aga Pružany mõisa süda (ainus omas laadis mõisakompleks Valgevenes).

Pružany nimi

Linna nime päritolu kohta on mitu varianti. Esimese kohaselt tuleb asula nimi preislastest (Прусаны või Прусіяны), kes sinna kanti ümber asusid. Aastal 1276 said ristisõdijate eest pagevad preislased suurvürst Traideniselt loa asuda Leedu Suurvürstiriiki elama. Teise variandi kohaselt tuleb asula nimi sellest, et Pružanys ja selle ümbruses kasvatati palju hirssi (проса). Ka sellele seisukohale võib leida vanadest dokumentidest kinnitust, kuna Pružany varustas tõepoolest ümbruskonna kindluste sõjamehi hirsiga. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on aluseks tiikide kaevamine (valgevene keeles прудзіць), kuna linna ümbruses on palju tiike. Kohalikud legendid seostavad asula nime linna vapiga ja Bona Sforza külaskäiguga Pružanysse, kuigi see nimi esines juba sellele sündmusele eelnenud dokumentides.

Mitme vana üriku põhjal võib järeldada, et kuni aastani 1589 oli asula ametlik nimi Dabučyn. Praegu kannab seda nime Pružanyst kümmekond kilomeetrit loodes asuv küla Pružany rajoonis.

Nime vana variant, mida vahel veel tänapäevalgi kasutatakse, on Pružana. Ametlikult oli selline nimi viimati kasutusel Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944).

Ajalugu

Pružanyt on esmamainitud 1433. aastal, kuigi ka Saksa ordu dokumentides on 1401. aastal kirja pandud rida von Pruszin hin ken Russin. See rida võib aga käia ka preislaste kohta.

Algselt kuulus asula Kobrini vürstkonda. Aastal 1463 ehitati sinna esimene sünagoog, aga aastal 1473 – õigeusu kirik. Aastal 1483 ilmus dokumentidesse Dabučyni nimi, seejärel kasutati seda paralleelselt Pružanyga kuni aastani 1589.

Aastal 1492 Kobrini vürstkond likvideeriti, Dabučyn hakkas alluma Leedu suurvürstidele. Aastal 1495 aeti juudid asulast välja, neil lubati tagasi pöörduda aastal 1503. Aastal 1522 rajati asulasse esimene katoliku kirik.

Asula kuulus algselt Podlaasia vojevoodkonda ja Kobrini maakonda. Aastast 1566 kuulus Pružany aga Bresti vojevoodkonda ja Bresti maakonda. Aastal 1533 hakkas Pružany kuuluma Bona Sforzale. Aastal 1588 andis Poola kuninganna Anna Jagiellonka Pružanyle linnaõigused, ühtlasi sai asula vapiks Sforzade suguvõsa vapi koopia. Ühtlasi kadus käibelt ka Dabučyni nimi, seda nime hakkas kandma üks küla Pružanyst loodes. Ühtlasi sai Pružany õiguse kaks korda aastas laata pidada. Aastal 1589 kinnitati linnaõigused uuesti, ühtlasi kasvas laatade arv kahelt neljale. See tõi kaasa kaubanduse ja käsitöö arengu. XVII sajandi alguses hakati Pružanys kohalikus mustast savist valmistama anumaid ja kahhelkive.

Aastal 1644 said Pružany juudid Władysław IV Wazalt loa ehitada sünagoog (tingimusel, et see ei asu katoliku kiriku juures), tegeleda piirituse valmistamise ja käsitööga, valmistada õlut ja mõdu, tegeleda kauplemisega. See tõi kaasa kohaliku juutide kogukonna kiire kasvu. Uputuse ajal sai asula kõvasti kannatada, aastaks 1661 oli linna jäänud vaid 61 maja.

XVIII sajandi alguseks oli Pružanys 1500 elanikku, neist 40% moodustasid juudid ja karaiimid. Asula taastumine võttis aega, nii kaotas Pružany aastal 1776 linnaõigused. Pružany sai need tagasi aastal 1791.

Aastal 1795 läks asula kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Pružany hakkas kuuluma algul Słonimi, seejärel Leedu ja viimaks Hrodna kubermangu. Ühtlasi kinkis Katariina II sealsed maad kindral Rumjantsevile, kes selle valduse aga eraldi mõisadeks jagas ja uutele omanikele edasi müüs. Nii tekkinud Pružany mõisa omanikuks said Jahmninad, seejärel aga Szwykowskid.

1812. aasta isamaasõjas laastati Pružany taas. Aastal 1817 oli Pružanys 212 puust maja. Esimene tellistest hoone valmis aastal 1820. Tegemist oli algkooliga, kus juutide lapsed said haridust. Nii hakkasid Pružany ümbruskonna šlahtitšid koguma raha, et avada keskkool, kus saaks käia kõik lapsed. See kool avati aastal 1837. Aastal 1845 sai Pružany uue vapi, millel oli kujutatud kuuske, hiljem lisati sinna ka härg.

Pružany vapp aastast 1845
Pružany uuem vapp aastast 1845
Linna vapp aastast 1861
Linna algne ja praegune vapp

Kastuś Kalinoŭski ülestõusu ajal (1863) hõivasid linna ülestõusnute väed. Kuna linna elanikud toetasid ülestõusu, siis ei suutnud linnavõimud ülestõusnuid linnast eemal hoida. Samal aastal põles maha ka vanim dokumentides mainitud ehitis linnas – vana sünagoog.

Aastal 1873 sai Pružany telegraafiühenduse. Aastal 1896 püüdsid kohalikud ukrainlased avada teatrit, aga ei saanud selleks tsaarivõimudelt luba. XX sajandi alguses toimus Pružanys viis laata aastas.

Aastast 1921 oli Pružany Poola koosseisus. Sel ajal rändasid paljud kohalikud juudid USA-sse, sellele vaatamata olid aastal 1827^[küsitav] 60% Pružany elanikest juudid. Tol ajal ehitati Pružanysse kino, valmis ka teatrihoone külalisetenduste jaoks.

1939. aastal liideti linn Valgevene NSV-ga. Teise maailmasõja ajal rajati Pružanysse geto, kus elas 10 000 juuti, neist 4000 kaotas natside käe läbi oma elu. Aastal 1943 geto likvideeriti, sealsed juudid viidi Oświęcimi koonduslaagrisse. Kokku kaotas Pružany sõjas 5000 elanikku, kellest suurem osa olid juudid.