Puna-džunglikana

Puna-džunglikana
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kanalised Galliformes;
Sugukond	Faasanlased Phasianidae;
Perekond	Džunglikana Gallus;
Liik	Puna-džunglikana;
Binaarne nimetus
	Gallus gallus;
	;

Puna-džunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on faasanlaste sugukonda džunglikana perekonda kuuluv lind.

Viimaste aastate tähtsaks saavutuseks on kana genoomi kaardistamine.

Levila

Puna-džunglikana looduslik levila on lähisekvatoriaalsetel metsaväljadel Ees-Indiast kuni Hiinani. Tema levila on laienenud Pärsiasse ja Assüüriasse.

Välimus

Puna-džunglikana on värvilisema sulestikuga ja kõhnem kui tavaline kodukana. Suuruselt on ta tedrest mõnevõrra väiksem^[1].

Kukel on pea, kael, selja eesosa ja nimmepiirkond oranž punased, ülejäänud selg purpurpunane, aga tiivad, saba ja keha alapool rohekasmustad^[1].

Kukel on peas iseloomulik kõrge lihakas hari, tal on paljad põsed ja lõua all üks-kaks ripnevat lokutit. Kanal on hari väiksem ja sulestik tuhmim.^[1]

Puna-džunglikanal on 14 sabasulge, ta kasvab kuni 70 cm pikkuseks ja ta saba on kuni 28 cm pikk.

Kana normaalne kehatemperatuur on 40,5–42,0 °C. Kana pulsisagedus on 170–460 lööki minutis. Kana kuulmise ülempiir on palju kõrgem kui inimesel, 38 tuhat hertsi.^[2]

Kana diploidne kromosoomiarv on 76.^[3]

Eluviis

Puna-džumglikana elab metsas või võsas, aga pole haruldane põldudelgi. Suurema osa ajast veedab ta maapinnal. Hädaohu korral põgeneb ta maad mööda, aga võib ka puu otsa lennata. Lennul vaheldub tiibadega vehkimine liuglemisega.^[1]

Puna-džunglikana häälitsus sarnaneb kodukana omaga, aga emaslinnu kaagutamine on lühem.^[1]

Puna-džunglikana toitub seemnetest, näiteks viljateradest, samuti taimede lehtedest ja juurtest ning putukatest.^[1]

Puna-džunglikana pesaks on maapinnal asuv väheldane süvend, mis on vooderdatud lehtede ja kõrtega. Kurnas on tavaliselt 5–8 valget muna. Neid haub emane üksi, isane pesa juurde ei tule.^[1]

Puna-džunglikanal on eripärane sotsiaalne korraldus, mida nimetatakse nokkimisjärjeks. See on erinev emastel ja isastel. Dominante lind tõstab saba ja pea kõrgele. Allaheitlikust väljendavad saba ja pea alla laskmine ja pea ühele küljele kallutamine. Nokkimisjärge õpetatakse tibudele, kui nad on umbes nädalavanused.

Puna-džunglikana ei tunne magusat maitset ega armasta ka soolast. Puna-džunglikana emaslinnud toituvad turvaliselt kuke kaitse all. Kuke võim ulatub umbkaudu 20 m kaugusele. Kukevõitluse toimumiseks peavad kanad viibima vähemalt 3 meetri kaugusel. Kui kukk peaks surema, saab juhiks nokkimisjärjes järgmine kukk.

Kodustamine

Meie tavaline kodukana (Gallus gallus domesticus) pärineb alamliigist Gallus gallus gallus. Kana kodustati 5200 aastat tagasi.^[4]

Puna-džunglikana kodustamine algas Kagu-Aasias. Seda ei ajendanud inimese soov mune saada, sest 5–8 muna aastas on üsna vähe. Puna-džunglikana kodustati üksnes sportlikel eesmärkidel, kukevõitluse pärast. Alles hiljem hakkas inimene pidama kodustatud kanu, saavutades neil järk-järgult üha suurema munemisvõime.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 "Loomade elu", 6. kd., lk. 177, tahvel 27.8
↑ "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 135
↑ "A ja O" 1987, lk. 154
↑ "A ja O" 1987, lk. 137

Välislingid

Puna-džunglikana andmebaasis eElurikkus

[Loomade_elu-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 "Loomade elu", 6. kd., lk. 177, tahvel 27.8

[2] "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 135

[3] "A ja O" 1987, lk. 154

[4] "A ja O" 1987, lk. 137

[1]

[2]

[3]

[4]