Rügen

Rügen satelliidifotol

Kriidikaljud Rügenil

Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil"

Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Saare pindala on 926 km². Ta jaguneb mitmeks poolsaareks. Saarel on kuni 161 meetri kõrgusi kriidikünkaid, need moodustavad rannikul kohati panku.

Rügen hõlmab suurema osa Rügeni kreisist Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal. Kreisi kuuluvad veel saare idarannikul olevad Hiddensee ja Ummanzi saar ning mõned väiksemad saared.

Saare edelarannikut lahutab Saksamaa kirderannikust kitsas Strelasundi väin ja kagurannikut laiem Boddeni väin.

Rügenil on kaks rahvusparki: suurem Vorpommerni laguunipiirkonna rahvuspark saare lääneosas ja väiksem Jasmundi rahvuspark idas, mis kaitseb kuulsaid kriidikaljusid. Lisaks on saare kagukaldal Kagu-Rügeni biosfäärikaitseala nimeline loodusreservaat, mis hõlmab saare kaguosas olevad poolsaared.

• 
  Binz
• 
  Jasmundi rahvuspark

Ajalugu

Rügeni asustas umbes 4000 eKr peekerkultuuri kuuluv rahvas, kes kasutas saare tulekivivarusid.

Meie ajaarvamise algul asustas saare idagermaani hõim rugid, keda goodid nende esialgsest asukohast Odra ja Visla suudme vahel läände surusid. Selle hõimu järgi on Rügen ka nime saanud. 4. sajandil lahkusid rugid lõunasse, osalesid Lääne-Rooma riigi hävitamises ja kadusid ajaloost koos idagootidega.

7. sajandil asustasid Rügeni slaavlased rujanid või ranid, kes assimileerisid saarele jäänud germaanlased, kuid võtsid endale nende nime. Rügenist ja Arkonast sai slaavlaste piirkondlik keskus (see piirkond ulatus Recknitzist Rycki jõeni). Selle poliitiline keskus oli Charenza ja religioosne keskus Rügeni põhjatippu rajatud kindlustatud tempel Svantevit.

Saare alistas Vendi ristisõja käigus 1168. aastal Taani. Järgnes slaavlaste ristimine ja saksastamine ning sakslaste massilise saarele kolimine. Endised valitsejad said Rügeni vürstideks.

1325 arvati Rügen Pommeri hertsogkonna koosseisu. 1648–1815 kuulus ta Rootsile, seejärel läks Preisimaale.

Rügenil on sündinud 18. sajandil elanud Tartu justiitsbürgermeister Friedrich Konrad Gadebusch.

Esimene supluskuurort saarel avati juba 1816 saare kagurannikul Putbusis, hiljem lisandus neid veelgi.

1936 avati sild (Rügendamm) üle väina.

Koodnime "Rügen" kandis operatsioon Hispaania kodusõjas, mille käigus pommitati Guernicat. Selles sõjas oli saare kagurannikut mandrist eraldava väina järgi ka operatsioon "Bodden".

Ajal, mil Saksamaa oli kaheks jagatud, kuulus Rügen Ida-Saksamaale.

2006. aastal elas saarel 77 000 inimest. 20. detsembril 2007 avati juba teine sild (Rügenbrücke), mis ühendab saart Stralsundi linnaga. Rügenbrücke on Saksamaa pikim sild (selle pikkus on 4104 m). Silla kõrgus on 42 m, mis võimaldab laevadel silla alt läbi sõita. See meenutab Kuldvärava silda San Franciscos.

Tänapäev

Saarel elas 2018. aastal 63 000 inimest. Sellega on ta elanike arvult Läänemere teine saar Usedomi järel.

Rügen on tähtis turismipiirkond. Üheski teises Saksamaa kreisis ei käi nii palju turiste ühe alalise elaniku kohta kui Rügenil. Idaranniku kuurordid on rahvarohkemad.

Turistide jaoks on säilitatud saare ajalooline kitsarööpmeline raudtee, millel sõidavad auruvedurid.

Kliima

Rügeni kliima on mõõdukas. Kõige külmemate kuude (jaanuar ja veebruar) keskmine temperatuur on 0, kõige soojema kuu (august) keskmine temperatuur on +16,3 °C. Sademeid on keskmiselt 520–560 mm aastas ning päike paistab 1800–1870 tundi aastas.

Välislingid

• Bundeswehr nõuab Nord Streami trassi muutmist. Delfi, 16. juuni 2009
• Archäologen bergen wertvollen Silberschatz auf Rügen. Spiegel.de, 16. aprill 2018
• 'Bluetooth' treasure found on German Baltic Sea island. Deutche Welle, 16. aprill 2018