Mine sisu juurde

Raivo Suni

Allikas: Vikipeedia

Raivo Suni (sündinud 13. märtsil 1976) on eesti ajakirjanik ja arheoloog. Ta on töötanud kümmekond aastat Eesti Rahvusringhäälingus kommunikatsioonijuhi, saatejuhi ja uuringukeskuse juhina. Suni on algatanud mitmeid kogukondlikke ettevõtmisi, pannud kirja koduloolisi raamatuid ning loonud teksti Põltsamaa ajaloo teemailisele näidendile, mida mängiti kohalike suveetenduste sarjas.

Hariduskäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Suni lõpetas 1991. aastal Tootsi Põhikooli ja 1994. aastal Vändra Keskkooli. Pärast keskkooli läks õppima Tartu Ülikooli ajakirjandust, mille lõpetas 1998. aastal. Suni omandas magistrikraadi 2001. aastal Oslo Ülikoolist. 2022. aastal alustas ta magistriõpinguid Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis arheoloogia erialal[1]

Eesti Televisiooni tööle asunult juhtis Suni saateid "Murdepunkt" (1996–1997), "Parlament" (2002–2003) ja "Foorum" (2003–2005) ning tegi kaastööd saatele "Osoon". Ta oli 2001-2002. aastani Eesti Televisiooni kommunikatsioonijuht ja 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse kommunikatsioonijuht. Aastatel 2007-2011 oli Suni Eesti Rahvusringhäälingu uuringute ja analüüsi osakonna juhataja. Elukoha vahetuse tõttu loobus ta tööst Tallinnas ning asus elama Põltsamaale, alustades 2012. aastal tööd Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektorina. Sellel ametikohal töötas ta liidu tegevuse lõpetamiseni 2018. aastal. Aastatel 2019-2022 oli Suni Põltsamaa Vallavalitsuse turundus- ja kommunikatsioonispetsialist.[1]

Ühiskondlik ja kogukondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu nimetas Suni 2005. aasta 1. oktoobrist kaheks aastaks Pressinõukogu liikmeks. Sellega oli ta esimene avalik-õigusliku meedia esindaja selles organisatsioonis[2]. 2008. aastal asutas Suni nelja mõttekaaslasega Põltsamaale mittetulundusühingu, mis seadis eesmärgiks esimese eestikeelse perioodilise trükise Lühhike öppetus populariseerimise ja Eesti Pressimuuseumi rajamise[3]. Ühing korraldas nelja aasta vältel koolitusi ja näitusi ning sisustas Põltsamaale ajakirjanduse ajaloo toa, mis oli avatud aastatel 2011-2012[4]. Suni oli aastatel 2010-2011 sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus nõukogu esimees[5]. Ta oli üks Põltsamaa filmiklubi asutajaid (tegutses aastatel 2009-2014)[6] ja Põltsamaale infoportaali Põltsamaa.info asutaja ja toimetaja (2013-2017). Veel on Suni olnud II Eesti Naiste Tantsupeo teabejuht ja lavastustoimkonna liige[7], Põltsamaa linnaruumi eksperimendi Ruumeks korraldaja[8] ja Põltsamaa OTTi toiduvõrgustiku käivitaja[9].

  • "Põltsamaa mosaiik" (2023)
  • "Varese mõttest sündinud" (2017)
  • "Ameerika Tootsi rabas" (2009)
  • "Valla- ja linnalehe toimetaja käsiraamat" (2008)
  • "Meie süü on meie olemine" (2017. mängiti Põltsamaa suveetenduste sarjas Põltsamaa lood)[10]
  1. 1,0 1,1 Paavo, V. Kuidas Raivo Suni sai telepoisist Põltsamaa fänniks, Vooremaa, 03.02.2023, lk 6-7
  2. Pressinõukogu sai uue liikme, Eesti Ajalehtede Liidu veebileht. Vaadatud 30.03.2024
  3. Suni, R. Loodava ajakirjandusloo muuseumi algatusrühm ootab materjale, Vooremaa, 01.03.2008, lk 2
  4. Raudvere, R. Põltsamaal näeb ajakirjanduse ajalugu, Maaleht, 19.05.2011, lk 13
  5. Reinpõld, T. Sihtasutuse nõukogu esimees astus tagasi, Vooremaa, 26.11.2011, lk 1
  6. Reinpõld, T. Põltsamaal jõuti lossiööst filmiklubini, Vooremaa, 17.19.2009, lk 4
  7. Mägi, R. Naiste tantsupeo korraldajad asutasid tribüünifondi, Vooremaa, 05.02.2015, lk 6
  8. Rosin, H. Ruumeksi lõpetas kaunis kontsert, Vooremaa, 21.07.2020, lk 3
  9. Vanamb, K-K. Põltsamaa OTT koguneb esimest korda, Vooremaa, 02.06.2020, lk 1
  10. Reinpõld, T. Põltsamaa lood sai kolmanda vaatuse, Vooremaa, 17.08.2017, lk 4