René Cassin
René Cassin | |
---|---|
René Cassin 1951. aastal | |
Sünniaeg |
Samuel René Cassin 5. oktoober 1887 Bayonne |
Surmaaeg |
20. veebruar 1976 (88-aastaselt) Pariisi XIII ringkond |
Matmispaik | Panteon (Pariis) |
Alma mater | |
Amet | jurist, diplomaat |
Autasud | Nobeli rahuauhind, Auleegioni suurrist, Médaille de la Résistance, Oxfordi ülikooli audoktor |
Autogramm | |
René Samuel Cassin (5. oktoober 1887 Bayonne – 20. veebruar 1976 Pariis) oli prantsuse jurist ja kohtunik.
Cassin lõpetas Aix-Marseille Ülikooli. Osales esimeses maailmasõjas, kus sai haavata. Aastatel 1920–1929 oli ta Lille'i Ülikooli õigusteaduste professor.
Aastatel 1924–1938 oli Cassin Prantsusmaa esindaja Rahvasteliidus ning tegutses desarmeerimise ja rahvusvaheliste konfliktide lahendamise nimel.
Teise maailmasõja ajal osales Cassin Prantsuse vastupanuliikumises. Ta oli esimesi, kes juunis 1940 ühines Londonis kindral Charles de Gaulle'iga. Liikumises Vaba Prantsusmaa tegeles ta juriidiliste küsimustega.
Osaluse eest Inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti koostamisel sai Cassin 1968. aastal Nobeli rahuauhinna.
Cassin oli tegev ka ÜRO Inimõiguste Komisjonis ja Alalises Vahekohtus.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1941 – Vabastusorden
- 1963 – Nobeli rahuauhind
- 1971 – valiti Briti Akadeemia välisliikmeks
- 1972 – valiti Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia välisliikmeks
- Auleegioni suurristi orden
- valiti Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia liikmeks