Sõrmkübar (perekond)

Sõrmkübar
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond	Teelehelised Plantaginaceae
Perekond	Sõrmkübar Digitalis

Sõrmkübar (Digitalis) on iminõgeselaadsete seltsi teeleheliste sugukonda kuuluv kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond.

Nimetus

Perekonna teaduslik nimetus digitalis tähendab "sõrmesarnane" ja viitab asjaolule, et taime õit saab üsna mugavalt panna inimese sõrme otsa.

Levila ja kasvukoht

Selle perekonna liigid kasvavad looduslikult Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Lääne- ja Kesk-Aasias ning Loode-Aafrikas.

Sõrmkübar eelistab kasvada pooleldi või täielikult varjus happelistel muldadel. Teda leidub hõredates metsades, raiesmikel, nõmmede ja rabade servadel, rannakaljudel ning kaljustel ja muidu järskudel nõlvadel. Sageli leidub teda kohtades, kus pinnas on kahjustunud, näiteks pärast tulekahjusid või värsketel raiesmikel.

Kirjeldus

Taime vars on jäik, harunemata ja 3–15 dm kõrge. Lehed on vahelduvad, terve servaga, piklikud või süstjad ja terava tipuga.

Sõrmkübara õied moodustavad pika täha. Õied on torujad ning värvilt valged või roosad, harvem kollased. Õitel võivad olla mitmesugused täpid või laigud. Õietupp koosneb 5 tupplehest. Taimed õitsevad juunis-augustis.

Taime vili on väikeste pruunide seemnetega kupar. Seemne mass on keskmiselt 100 g. Seeme on idanemisvõimeline 2–3 aastat.

Mürgisus

Kõik taime osad on mürgised, kaasa arvatud juured ja seemned. Eriti mürgised on ülemised lehed. Kuivatamine ei vähenda taime mürgisust. Taim on mürgine ka kõigile kariloomadele ja kiskjalistele. On esinenud surma. Sõrmkübarat ei tohiks segamini ajada ohutu varemerohuga. Mürgine võib olla ka vesi vaasis, milles on hoitud lõikeõisi.

Sõrmkübaramürgistuse esimesed tundemärgid on nohu, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, peavalu, hallutsinatsioonid ja deliirium. Sõltuvalt mürgistuse raskusest võivad esineda ebakorrapärane või aeglane pulss, krambid ja lõpuks südame seiskumine. Esineda võivad ajuhäired, eriti nägemishäired. Kõik asjad võivad olla erilist värvi, kõige sagedamini kollakat kuni rohelist värvi, ja valgusallikate ümber tundub olevat sinine halo.

Liigid

Perekonda kuulub ulmbes 35 liiki. Endise NSV Liidu maa-alal kasvab neist kuus, neist neli üksnes Kaukaasias.

• Digitalis canariensis
• Digitalis cariensis
• Digitalis ciliata – ripsmeline sõrmkübar
• Digitalis davisiana
• Digitalis dubia
• Digitalis ferruginea – roostepruun sõrmkübar
• Digitalis grandiflora – helekollane sõrmkübar
• Digitalis isabelliana
• Digitalis laevigata – sile sõrmkübar
• Digitalis lanata – villane sõrmkübar
• Digitalis leucophaea
• Digitalis lutea – kollane sõrmkübar
• Digitalis mariana
• Digitalis micrantha
• Digitalis obscura – pajulehine sõrmkübar
• Digitalis parviflora – väikeseõieline sõrmkübar
• Digitalis purpurea – verev sõrmkübar
• Digitalis sceptrum
• Digitalis sibirica – siberi sõrmkübar
• Digitalis thapsi
• Digitalis trojana
• Digitalis viridiflora – balkani sõrmkübar