Servatius Tongerenist

Servatius Tongerenist (sündinud võib-olla 4. sajandi alguses Armeenias, surnud 13. mail 384 Maastrichtis) ehk Servatius oli misjonär ja Tongereni piiskop, keda austatakse pühakuna. Ta on Maastrichti, Schijndeli ja Grimbergeni kaitsepühak ja tema mälestuspäev on 13. mail.^[1]

Pärimus

Pärimuse järgi sündis Servatius juudi perekonda Armeenias ja põlvnes pühast hõimkonnast. 340. aastal sai temast Tongereni esimene piiskop. 4. sajandi keskpaiku võttis ta osa paljudest kirikukogudest ning kõneles seal ariaanluse vastu: 343. aastal Sardica (Sofia Bulgaarias) kirikukogust, 346. aastal Kölni kirikukogust ja 359. aastal kirikukogust Riminis. Et teda saadeti 350. aastal keiser Constantinuse juurde saadikuks, näiteb tema kirikupoliitilist kaalu.

On arvatud, et püha Servatiuse kujus on põimunud kaks ajaloolist isikut. Üht mainib Toursi Gregorius oma 6. sajandi lõpul kirjutatud teoses "Historia francorum" nimetusega "Servatius episcopus tungrorum", kes suri 450. aasta paiku, veidi enne hunnide invasiooni Euroopasse. See oli tõesti Tongereni esimene piiskop, kes kiriku pärimuse järgi reisis Rooma, sai seal Peetruselt ilmutuse hunnide sissetungist ja hoiatas tagasi tulles Tongereni elanikke. Ta viis piiskopitooli üle Maastrichti ja suri mõni aeg pärast seda. Teine isik on kirikukogudel osalejana mainitud Servatius või Sarbatios Galliast, keda mainib ajalookirjutaja Sulpicius Severus.

Austamine

Maastrichtis

Pärimuse järgi on pühaku säilmed maetud Maastrichti Püha Servatiuse basiilikasse ja tema haud on olnud sajandeid palverännusihtpunktiks. Seda on külastanud Karl Suur, Karl V, Felipe II ja paavst Johannes Paulus II. Ka Maasrichtis asuv Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi õigeusu kirik on pühitsetud Servatiusele. Vanim sild üle Maasi kannab nime Sint Servaasbrug 'Püha Servatiuse sild'.

Basiilikas seisab 12. sajandist pärinev kullatud kirstrelikviaar, Maasi koolkonna hinnaline kullassepateos, pühaku säilmetega (hollandi keeles Noodkist 'murekirst'), mida kanti protsessioonis ringi linna tabanud hädade puhul. Iga seitsme aasta tagant toimub suur palverännak pühaku reliikviate juurde (Heiligdomsvaart). Lisaks kirstrelikviaarile on basiilika varakambris muu "Servatiana" (pühakuga seotud esemed, nagu piiskopisau, rinnarist, karikas, pateen ja võti).

Mujal

Pühale Servatiusele on pühitsetud paljud kirikud Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Tuntumad neist on Grimbergeni kollegiaatkirik ja Quedlinburgi Püha Servatiuse kirik, kus samuti hoitakse tähtsaid reliikviaid.