Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Olenevalt sõna tähendusest võib illatiiv eesti keeles väljendada:[1]
- sihtkohta (koju tulema; tuppa astuma)
- sihtaega (päevast päeva)
- sihtseisundit (mõttesse vajuma)
- isikut, eset või nähtust, kellele või millele mingi tegevus on suunatud (Meelisesse kiinduma; ettepanekusse suhtuma)
- põhjust (vähki surema)
Eesti keeles on sisseütleva käände tunnuseks käändelõpp -sse, mis lisatakse sõna omastava käände vormile. Teatud sõnatüüpide puhul on võimalik moodustada ka lühikest sisseütlevat käänet. Lühike sisseütlev kääne on tekkinud ajaloolise käände tunnuse kokkusulamisel tüvega.[1]
Lühikese sisseütleva käände tunnused:[2]
- Ø (küla: külla)
- -de (keel: keelde)
- -tte (vesi: vette)
Mitmete eestikeelsete sõnade puhul on pikk ja lühike sisseütleva käände vorm alati paralleelselt kasutatavad, samas leidub sõnu, mille puhul kasutatakse lühikest vormi, et väljendada kohatähendust ning pikka vormi sõltuvusmääruse väljendamiseks:[1]
- Ma kukkusin jõkke (mitte jõesse).
- Ma kiindusin jõesse (mitte jõkke).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Suunduv kääne (aditiiv)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. "Eesti keele käsiraamat". Eesti Keele Instituut.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Eesti keele grammatika tabelid" (PDF). Eesti Keele Instituut.