Sloveeni keel
| sloveeni keel (slovenski jezik, slovenščina) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Sloveenias, Austrias, Itaalias, Horvaatias, Ungaris |
| Kokku kõnelejaid | 1,9 miljonit [1] |
| Keelesugulus |
indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled sloveeni keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Sloveenia Euroopa Liit |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | sl |
| ISO 639-3 | slv |
 Sloveeni keele leviala | |
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina)[2] kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi keelterühma[1] (samasse rühma kuuluvad ka horvaadi, serbia, makedoonia ja bulgaaria keel).[3]
Sloveeni keele kõnelejate koguarv on 1 906 630, kellest 1 730 000 asuvad Sloveenias. Sloveeni keel on Sloveenia Vabariigi ametlik riigikeel. Lisaks räägitakse sloveeni keelt ka Austrias Kärtneni ja Steiermargi piirkonnas (18 000 in), Horvaatias Rijeka, Zagrebi ja Istra piirkonnas (22 800 in), Itaalias Trieste ja Gorizia provintsides Sloveenia piiri lähistel (100 000 in), Ungaris Sloveenia piiri lähistel (~3200 in) [1] kui ka Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Argentinas, Kanadas ja endise Jugoslaavia aladel.[3]
Sloveeni keele levikuala laiub geograafiliselt ühes Euroopa keeruliseimas lingvistilises sõlmpunktis, kus koonduvad slaavi, romaani, germaani ja soome-ugri keelkonnad.[3] Lisaks naaberrahvaste mõjudele on ka Sloveenia mägine loodus kaasa aidanud eri piirkondades keele isoleeritud arengule. Seetõttu on hoolimata suhteliselt väikesest levikualast ja keelekasutajate arvust murdeuurijad eristanud erinevate allikate järgi 7–56 sloveeni keele dialekti,[2][4][3] mida kasutatakse kuues piirkondlikus kogukonnas: Kärnteni, ülem-Carniola, alam-Carniola, Littorali, Rovte, Steiermargi ja Alföldi kogukonnas.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lingvistilised, arheoloogilised ja historiograafilised allikad näitavad, et 6. sajandi lõpul toimus Sloveenia aladel kaks suuremat slaavlaste asustamislainet, millega ujutati üle laguneva Rooma impeeriumi sealsete alade viimased latiniseeritud keldid ja ülejäänud põlisrahvas. Esmalt saabusid kirdest lääneslaavlased, kellele järgnesid peagi lõunaslaavlased kagust. Ungarlaste ümberasumise tagajärjel 9. sajandil olid lääneslaavlased sealt sunnitud taganema. Kuid hoolimata edasisest rahva segunemisest, on kunagised lääne- ja lõunaslaavi mõjud kirde- ja kagudialektide erinevustes tänaseni tunda.[3]
Alates 8. sajandist läbis Karantaania slaavlaste keel ehk alpislaavi keel (alpska slovanščina) rea järkjärgulisi muutusi ja uuendusi, mis olid iseloomulikud lõunaslaavi keeltele. Jämedalt võttes tekitasid need arengud 13. sajandiks sloveeni keele.
Sloveeni kirjakeele ajastu algab koos Primož Trubariga (1508–1586), sloveenimaade protestantliku kiriku asutaja ja Uue Testamendi tõlkijaga sloveeni keelde, kelle Abecearium ja Cathechismus avaldati veel 1550. aastal. Protestantlik jutlustaja ja õpetaja Adam Bohorič (1520–1598) kirjutas esimese sloveeni keele grammatika Articae horulae succisivae, mis sisaldas ka esimese sloveeni tähestiku reeglid. Bohoriči tähestik (bohoričica) oli kasutusel 1840. aastateni, mil selle vahetas välja gaji tähestik (gajica). Prantsuse revolutsiooni, Napoleoni sõdade ning Maria Theresia ja Joseph II reformide mõjul hakkas sloveeni keel avalikus elus laiemalt levima, seda nii koolides kui ka ametiasutustes. Samuti kasvas elanikkonna kirjaoskus.
Uus seisukoht sai üles kirjutatud sloveeni keeleteadlase Jernej Kopitari (1780–1844) koostatud grammatikaga Grammatik der Slavischen Sprache in Krain, Karnten und Steyemark 1808. aastal. Kirjakeele staatus tõusis märgatavalt tänu France Prešereni (1800–1849) kõrgetasemelisele luulele (Poezije, 1847). 19. sajandi teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi ulatuslikumalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks olid frantsisklasest keeleteadlase, paater Stanislav Škrabeci (1844–1918) kirjapandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi keelt arendada ja kergitasid ühtlasi sloveeni keele üldist staatust avalikkuse silmis. Sloveeni-saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, 1894–1895), sloveeni keele ortograafia (Slovenski pravopis; Fran Levec, 1899) ja sloveeni keele keskkooligrammatika (Anton Breznik, 1916) ilmumine muutsid sloveeni kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks.
Ent ka pärast Austria-Ungari impeeriumi kokkuvarisemist, Jugoslaavia koosseisus olles, puudus sloveeni keelel võrdne asend. Alles pärast teist maailmasõda saavutas sloveeni keel ametliku keele staatuse Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taas päevakorda ja serbia-horvaadi keel oli privilegeeritud asendis. 1988. aastal oli rühm sloveenikeelseid kodanikke proovinud Ljubljanas sloveeni keeles kohut käia, kuid kohtus käis asjaajamine ainult serbohorvaadi keeles. Sellisest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et 1990. aastal korraldada rahvahääletus, kus suure häälteenamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt iseseisvaks vabariigiks. 25. juunil 1991 kuulutas Sloveenia välja iseseisvuse ja sloveeni keelest sai riigikeel. 1. mail 2004 sai Sloveeniast Euroopa liidu liige ja sellega seoses omandas sloveeni keel ka Euroopa liidu ametliku keele staatuse.[3]
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Sloveeni keel eristab 29 foneemi (8 vokaali ja 21 konsonanti), mida ortograafiliselt edastatakse sloveeni tähestiku 25 tähe abil (5 vokaali ja 20 konsonanti, sealhulgas katusega tähed: č, š ja ž).[3]
Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Sloveeni keeles võivad vokaalid olla lühikesed või pikad. Esimene neist on alati rõhuline, samas kui teine võib olla nii rõhuline kui rõhuta. [5]
| ees | keskel | taga | |
|---|---|---|---|
| kinnine | i | u | |
| poolkinnine | e | ə | o |
| poollahtine | ɛ | ɔ | |
| lahtine | a | ||
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]Sloveeni standard keele konsonandi süsteem koosneb 6 resonandist (m, n, l, r, v, j), 6 hõõrdhäälikust (f, s, z, š, ž ja hääldamata häälik), 6 sulghäälikust (helitud k, p, t ja helilised g, b, d) ja 3 afrikaadist (c, č – tš, dz ja dž). Resonantidel ja sulghäälikutel esinevad omakorda mõningad allofooni juhused.[5]
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]A, B, C, Č, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, Š, T, U, V, Z, Ž
| täht | foneem | näide | hääldus |
|---|---|---|---|
| A a | /aː/ /a/ |
dan "päev" abeceda "tähestik" |
/ˈdáːn/, dȃn /abɛˈtséːda/, abecẹ̑da |
| B b | /b/ | beseda "sõna" | /bɛˈséːda/, besẹ̑da |
| C c | /t͡s/ | cvet "õis" | /ˈtsʋéːt/, cvẹ̑t |
| Č č | /t͡ʃ/ | časopis "ajaleht" | /tʃasɔˈpíːs/, časopı̑s |
| D d | /d/ | danes "täna" | /ˈdàːnəs/, dánəs |
| E e | /eː/ /ɛː/ /ɛ/ /ə/ |
sedem "seitse" reči "ütlema" medved "karu" sem "olen" |
/ˈséːdəm/, sẹ́dəm /ˈrɛ̀ːtʃi/, réči /ˈmɛ̀ːdʋɛt/, médved /ˈsə́m/, sə̏m |
| F f | /f/ | fant "poiss" | /ˈfánt/, fȁnt |
| G g | /ɡ/ | grad "linnus" | /ˈɡráːt/, grȃd |
| H h | /x/ | hiša "maja" | /ˈxìːʃa/, híša |
| I i | /iː/ /i/ |
biti "olema" imeti "omama" |
/ˈbìːti/, bíti /iˈmèːti/, imẹ́ti |
| J j | /j/ | jabolko "õun" | /ˈjàːbɔwkɔ/, jábołko |
| K k | /k/ | kmèt "talupoeg" | /ˈkmɛ́t/, kmȅt |
| L l | /l/ /w/ |
letalo "lennuk" zrel "küps" |
/lɛˈtàːlɔ/, letálo /ˈzrɛ́w/, zrȅł |
| M m | /m/ | misliti "mõtlema" | /ˈmìːsliti/, mísliti |
| N n | /n/ | novice "uudises" | /nɔˈʋìːtsɛ/, novíce |
| O o | /oː/ /ɔː/ /ɔ/ |
opica "ahv" okno "aken" gospa "daam" |
/ˈóːpitsa/, ọ̑pica /ˈɔ̀ːknɔ/, ókno /ɡɔˈspàː/, gospá |
| P p | /p/ | pomoč "abi" | /pɔˈmóːtʃ/, pomọ̑č |
| R r | /r/ /ər/ |
riž "riis" trg "väljak" |
/ˈríːʃ/, rȋž /ˈtə́rk/, tȓg |
| S s | /s/ | svet "maailm" | /ˈsʋéːt/, svẹ̑t |
| Š š | /ʃ/ | šola "kool" | /ˈʃóːla/, šọ̑la |
| T t | /t/ | tip "tüüp" | /ˈtíːp/, tȋp |
| U u | /uː/ /u/ |
ulica "tänav" mamut "mammut" |
/ˈùːlitsa/, úlica /ˈmáːmut/, mȃmut |
| V v | /ʋ/ /w/ |
voda "vesi" lev "lõvi" |
/ˈʋɔ̀ːda/, vóda /ˈlɛ́w/, lȅv |
| Z z | /z/ | zima "talv" | /ˈzìːma/, zíma |
| Ž ž | /ʒ/ | življenje "elu" | /ʒiwˈljɛ̀ːnjɛ/, življénje |
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| nič | ena | dva | tri | štiri | pet | šest | sedem | osem | devet | deset |
Èn käändub nagu tavaline omadussõna kolme soo puhul: èn, êna, êno. On olemas ka pikem maskuliinne ainsuse nimetav vorm êden, mida kasutatakse juhul, kui arvsõna ei muuda otseselt nimisõna
Dvá, tríje ja štírje käänduvad vastavalt soole ebareeglipäraselt:
| maskuliin | feminiin | neutral | maskuliin | feminiin | neutral | maskuliin | feminiin | neutral | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| nominatiiv | dva | dve | dve | trije | tri | tri | štirje | štiri | štiri |
| akusatiiv | dva | dve | dve | tri | tri | tri | štiri | štiri | štiri |
| genitiiv | dveh | dveh | dveh | treh | treh | treh | štirih | štirih | štirih |
| daativ | dvema | dvema | dvema | trem | trem | trem | štirim | štirim | štirim |
| lokatiiv | dveh | dveh | dveh | treh | treh | treh | štirih | štirih | štirih |
| instrumentaal | dvema | dvema | dvema | tremi | tremi | tremi | štirimi | štirimi | štirimi |
Arve loendades ja ette lugedes kasutatakse tavaliselt feminiinset vormi. Arvsõnu viiest edasi ei käänata soo järgi. Samuti käituvad nad nimisõnu muutes pisut erinevalt eelnevatest arvudest. Nominatiivi ja akusatiivi puhul on järgnev nimisõna mitmuse omastavas käändes, samas kui arvsõna on endiselt nimetavas/osastavas käändes. Teiste käänete puhul on arvsõna ja nimisõna samas käändes.
Kõik arvud vahemikus 5–99 käänduvad ühtmoodi. Aga arvude 5–10 puhul nende tüvi muutub, kui neile lisanduvad käändelõpud. Võrdle: pét/ pêt- ; šést/ šêst-; sédem/ sêdm- ; ósem/ ôsm-; devét/ devêt-; desét/ desêt-. Näide number viie varal:
| nominatiiv | pét |
|---|---|
| akusatiiv | pét |
| genitiiv | pêtih |
| daativ | pêtim |
| lokatiiv | pêtih |
| instrumentaal | pêtim |
- Arvud 11–19 on moodustatud põhinumbritest, millele lisandub lõpp -nájst: enájst, dvanájst, trinájst, štirinájst, petnájst, šestnájst, sedemnájst, osemnájst, devetnájst.
- Kümnelised 20–90 on moodustatud põhinumbritest, millele on liidetud lõpp -deset. (v.a 20, mis on ebareeglipärane): dvájset, trídeset, štírideset, pétdeset, šéstdeset, sédemdeset, ósemdeset, devétdeset.
Erinevalt eesti, inglise või serbo-horvaadi keelest muutub ühikuid kombineerides sloveeni keeles nende järjekord, sarnaselt saksa keelega. Kõigepealt tulevad feminiinses käändes ühelised ja seejärel kümneline, mis on ühendatud sidesõnaga „ja“ – „in“ (kaksteist – dváindvájset). Mõlemad osad säilitavad oma algse rõhu.
- 100 on sloveeni keeles stó, kõik ülejäänud sajalised moodustatakse feminiinses käändes põhiharvudest, millele lisatakse -sto: dvésto, trísto, štíristo, pétsto, šéststo jne.
Sarnaselt inglise keelega on sloveeni keeles kasutusel ka alternatiivsed vormid tuhandeliste ja sajaliste kombinatsioonidest (1100 „üksteist sada“/ eleven hundred (ingl k.) – enájststo; 1200 – dvanájststo jne.)
Sajaliste, kümneliste ja üheliste ühendamine käib sarnaselt eesti keelega, kõige ette käib feminiinses käändes sajaline ja eraldi sõnadena järgnevad kõik väiksemad ühikud: stó êna (101), stó dvé (102), ... stó desét (110), stó enájst (111) ... stó dvájset (120), stó ênaindvájset (121), ... devetsto devetindevetdeset (999)
- 1000 on sloveeni keeles tísoč, mis käitub sarnaselt maskuliinse nimisõnaga, millel on olemas ka duaalne ja mitmuslik vorm. Tuhandeliste ja teiste arvude kombineerimine käib sarnaselt sajalistega: tísoč êna (1001), ... tísoč stó (1100), ... pét tísoč pétsto pétinpétdeset (5555), ... devétsto devétindevétdeset tísoč devétsto devétindevétdeset (999,999).
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Sloveeni keele eripärasteks omadusteks on duaal ehk kaksusele osutav grammatiline kategooria, kahe pearõhu olemasolu ja muutesüsteemi rohkus (sarnaselt teiste slaavi keeltega eristatakse kuut käänet – nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, lokatiiv ja instrumentaal, mis sõltuvad omakorda sõna soost – feminiin, maskuliin, neutrum; arvust – ainsus, duaal, mitmus; ja elususest – elus, eluta). Nimisõnad sloveeni keeles muutuvad vastavalt käänetele ja arvule. Omadussõnade ja enamus asesõnade puhul on oluline järgida ka soo muutusi. [7][8] Kuigi sloveeni keele puhul on tegemist SVO keelega (alus-öeldis-sihtis sõnajärg lauses), on sõnade järjekord lausetes siiski vaba, olenedes tihti tunderõhust või stiilist.[2]
Nimisõna käänamine
[muuda | muuda lähteteksti]Sloveeni keeles lõpevad meessoost nimisõnad üldjuhul konsonandiga. Need jagatakse kõvadeks ja pehmeteks o-tüvega nimisõnadeks. Ka vokaaliga lõppevad maskuliinsed nimisõnad käänduvad sama loogika alusel, kuid lisa vokaal tuleb juurde vaid nominatiivi ja akusatiivi ainsuse puhul. Meessoost sõnad, mis lõppevad a-ga, järgivad naissoost käändelõppude loogikat. Lisaks esineb ebareeglipäraselt käänduvaid nimisõnu.
| kõva tüvega sõnad | pehme tüvega sõnad | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| ainsus | duaal | mitmus | ainus | duaal | mitmus | |
| Nominatiiv | korák | koráka | koráki | stròj | strôja | strôji |
| Akusatiiv | korák | koráka | koráke | stròj | strôja | strôje |
| Genitiiv | koráka | korákov | korákov | strôja | strôjev | strôjev |
| Daativ | koráku | korákoma | korákom | strôju | strôjema | strôjem |
| Lokatiiv | koráku | korákih | korákih | strôju | strôjih | strôjih |
| Instrumentaal | korákom | korákoma | koráki | strôjem | strôjema | strôji |
Naissoost nimisõnade lõpp on üldjuhul -a, ehk tegu on a-tüveliste nimisõnadega. Mõningad naissoost nimisõnad lõppevad ka konsonandiga, sel juhul on tegu i-tüveliste sõnadega. Esineb ka ebareeglipäraselt käänduvaid feminiinseid nimisõnu.
| ainsus | duaal | mitmus | |
|---|---|---|---|
| Nominatiiv | lípa | lípi | lípe |
| Akusatiiv | lípo | lípi | lípe |
| Genitiiv | lípe | líp | líp |
| Daativ | lípi | lípama | lípam |
| Lokatiiv | lípi | lípah | lípah |
| Instrumentaal | lípo | lípama | lípami |
| ainsus | duaal | mitmus | |
|---|---|---|---|
| Nominatiiv | perút | perúti | perúti |
| Akusatiiv | perút | perúti | perúti |
| Genitiiv | perúti | perúti | perúti |
| Daativ | perúti | perútma | perútim |
| Lokatiiv | perúti | perútih | perútih |
| Instrumentaal | perútjo | perútma | perútmi |
Neutrumi tähistajaks sõnalõpus on üldjuhul -o või -e. Sarnaselt meessoost sõnadega eristatakse ka siin kõvade tüvedega ja pehmete tüvede sõnu, mis käänduvad neutrum o-tüvelise käänamisreeglite järgi. Väike osa neutrum nimisõnu järgib ka neutrum n-tüveliste, neutrum s-tüveliste ja neutrum t-tüveliste käänamisreegleid. Need käänduvad sarnaselt kõvade o-tüveliste sõnadega, kuid sisaldavad kõigis vormides, v.a nominatiivi ja akusatiivi ainsuses lisainfiksit (-en, -es, -et).
| kõva tüvega sõnad | pehme tüvega sõnad | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| ainsus | duaal | mitmus | ainsus | duaal | mitmus | |
| Nominatiiv | mésto | mésti | mésta | líce | líci | líca |
| Akusatiiv | mésto | mésti | mésta | líce | líci | líca |
| Genitiiv | mésta | mést | mést | líca | líc | líc |
| Daativ | méstu | méstoma | méstom | lícu | lícema | lícem |
| Lokatiiv | méstu | méstih | méstih | lícu | lícih | lícih |
| Instrumentaal | méstom | méstoma | mésti | lícem | lícema | líci |
Sloveenikeelseid väljendeid
[muuda | muuda lähteteksti]„Zelo smo uživali na obisku v Sloveniji.“ – Nautisime väga reisi Sloveeniasse. [9]
Tere! – Živjo! / Zdravo!
Kuidas sul läheb? – Kako si? / Kako ste?
Tänan küsimast, hästi. – Hvala, dobro.
Mis su nimi on? – Kako ti je ime? (mitteametlik) / Kako Vam je ime? (viisakusvorm)
Minu nimi on___. / Ma olen___. – Ime mi je ___. /Jaz sem ___.
Meeldiv tutvuda. – Lepo, da sva se spoznala.
Palun – Prosim
Tänan! – Hvala!
Tänan väga! – Hvala lepa!
Võta heaks / Pole tänu väärt – Prosim / Ni za kaj
Jah – ja / Da
Ei – Ne
Tänan, ei – Ne, hvala
Vabandage! (möödumiseks) – Samo malo, prosim.
Vabandage (pöördumine) – Oprostite
Mul on kahju. – Oprostite.
Tere päevast! – Dober dan!
Tere hommikust! – Dobro jutro!
Tere õhtust! – Dober večer!
Head ööd! – Lahko noč!
Nägemist! – Nasvidenje!
Kohtumiseni! – Živijo!
Kas te räägite inglise keelt? – Govorite angleško?
Ma ei saa aru. – Ne razumem.
Saan aru. – Razumem.
Kus on tualett? – Kje je stranišče?
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Sloveeni Ethnologue. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 en.wikipedia.org Slovene language. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 European year of languages document. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ Kwintessential.co.uk Slovene overview. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ 5,0 5,1 Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ en.wikipedia.org Slovene Numerals. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ 7,0 7,1 en.wikipedia.org Slovene declanation. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ en.wikipedia.org Slavic Inflection. Vaadatud 20.11.2013
- ↑ Slovene phrases. Vaadatud 20.11.2013
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Sloveenikeelne Vikipeedia |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sloveeni nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
 |
Wikivoyage info: Slovenian phrasebook |
