Mine sisu juurde

Stirling

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib linnast; omavalitsuse kohta vaata artiklit Stirlingi omavalitsus

Stirling

inglise Stirling
šoti Stirlin
gaeli Sruighlea
Elanikke: 37 610 (2016) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 7′ N, 3° 56′ W
Stirling (Šotimaa)
Stirling

Stirling (gaeli keeles Sruighlea, šoti keeles Stirlin) on linn Šotimaal, Stirlingi omavalitsuse keskus.

Stirling ssub Forthi jõe ääres. Niihästi maanteed kui raudteed mööda saab Stirlingist sõita kirdesse Perthi, kus teed hargnevad kirde poole Dundeesse ja põhja poole Invernessi, samuti lõunasse Falkirki, mille lähedal teed hargnevad kagu poole Edinburghi ja edela poole Glasgow'sse.[1]

Stirlingi loss

Stirlingi kohalikule omavalitsusele alluvais piires elas 2001. aasta rahvaloenduse andmeil 41 243 inimest, mistõttu Stirling oli Šotimaa väikseim city. Asulas eneses elab veelgi vähem inimesi: 15 844.

1967 avati Stirlingi ülikool. Seal on umbes 9000 üliõpilast, nendest 7000 kraadiõppes ja 2000 kraadijärgses õppes. 14% üliõpilastest on pärit välismaalt, kokku on välisüliõpilasi rohkem kui 80 riigist.

Suure hulga üliõpilaste tõttu on Stirlingis Šotimaa keskmisega võrreldes suhteliselt vähe alaealisi (16,7% 19,2% vastu) ja pensioniealisi (17,8% 18,6% vastu) ning palju väljaspool Šotimaad sündinuid (16,5% 12,8% vastu).

Stirlingi kohal oli asula juba kiviajal. Seda näitavad mitmesugused raidkirjad, näiteks kesklinnast edelasse jääval kõrgendikul ninega Kings Park.

Asula tekkis hästi kaitstavale looduslikule kõrgendikule, millel tänapäeval asub Stirlingi loss. See koht oli strateegiliselt tähtis juba Vana-Rooma ajal, mil Šotimaa lõunaosa koos Stirlingiga Rooma riigi alla kuulus.

Stirling asub Madalmaade (Lowlands) ja Kõrgmaade (Highlands) piiril. Ta oli sajandeid Forthi jõe merele kõige lähem koht, kus seda jõge ületada sai; alles 1936 valmis Kincardine'i sild üle Firth of Forthi. Koole ja pärast sild üle Forthi jõe pani aluse Stirlingi rikkusele ja strateegilisele tähtsusele. Lisaks oli linnas sadam.

Šotimaa kuningas David I kuulutas 1130 Stirlingi kuninglikuks linnaks. Hiljem kinnitas neid õigusi veel mitu valitsejat. Sel ajal nimetati linna Strivelyniks.

Šoti iseseisvussõdade ajal peeti Stirlingi lähedal hulgaliselt lahinguid. 1297 võitis William Wallace'i juhitud Šotimaa 2300-meheline sõjavägi Stirlingi silla lahingus ligi 12 000-mehelise Inglismaa sõjaväe. 1314 võitis Robert Bruce'i juhitud Šotimaa kuni 10 000-meheline sõjavägi Stirlingi lähedal Bannockburni lahingus kuni 25 000-mehelise Inglismaa sõjaväe, mida juhtis Edward II.

Stirlingit on mitu korda piiratud. 1304 piiras ja vallutas lossi Inglismaa kuningas Edward I. 1337 ei suutnud šotlased seda tagasi vallutada. Ajavahemikul 15711586 piirasid Stirlingit 3 korda James VI vastu mässavad šotlased. 1651 vallutas Stirlingi Oliver Cromwell ja viimast korda piiras Stirlingit (ebaõnnestunult) Charles Edward Stuart jakobiitide ülestõusu ajal 1746.

Stirlingis olev Püha Algaine kirik on rajatud pärast 1405. aasta katastroofilist tulekahju. 1567 krooniti selles kirikus alaealine James VI Šotimaa kuningaks ja see on ainus säilinud kirik Suurbritannias lisaks Westminster Abbeyle, kus on kuningas kroonitud.

Stirlingi sadam kauples agaralt välismaaga. Indiast veeti sisse teed ja Baltimaadest puitu. 1848. aastal ehitati Stirlingisse raudtee. See põhjustas linna sadama tähtsuse vähenemist ja 20. sajandi keskel lõpetas sadam tegevuse.

Stirlingil on neli sõpruslinna: Dunedin (USA), Óbuda (Ungari), Summerside (Kanada) ja Villeneuve d'Ascq (Prantsusmaa).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]