Thomas Mann
See artikkel räägib saksa kirjanikust. Samanimelise ameerika näitleja kohta vaata artiklit Thomas Mann (näitleja). |
Thomas Mann | |
---|---|
Sünniaeg |
Paul Thomas Mann 6. juuni 1875 Lübeck (Saksa keisririik) |
Surmaaeg |
12. august 1955 (80-aastaselt) Zürich |
Matmispaik | Kilchbergi kalmistu |
Alma mater | |
Amet | esseist, kirjanik |
Lapsed | Erika Mann, Klaus Mann |
Pereliikmed | Heinrich Mann |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
Autogramm | |
Paul Thomas Mann (6. juuni 1875 Lübeck – 12. august 1955 Kilchberg Zürichi lähedal) oli saksa kirjanik.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Thomas Mann sündis Lübeckis jõuka kaupmehe ja senaatori Thomas Johann Heinrich Manni perekonnas. Tema ema Júlia da Silva Bruhns oli Brasiilia päritolu. Pärast isa surma 1891. aastal kolis pere Münchenisse.
1905. aastal abiellus Thomas Mann jõukast juudi perest pärit Katia Pringsheimiga (1883–1980), neil oli kuus last.
1933. aastal lahkus Mann Saksamaalt ning jätkas Šveitsis ja USA-s elades võitlust inimsuse ja kultuuriväärtuste eest. Elu viimastel aastatel elas ta Šveitsis.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Thomas Mann kujutab nii inimese hingeelu kui ka sotsiaalset keskkonda erakordse täpsusega ning suhtub ainesse tihti irooniliselt.
Thomas Manni esikteos oli novellikogu "Väike härra Friedemann" (1898).
Ta sai tuntuks esikromaaniga "Buddenbrookid: ühe perekonna langus" (1901), mis jälgib ühe suurkaupmeeste suguvõsa mandumist nelja põlvkonna vältel. Romaani aluseks on tema perekonna lugu.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Buddenbrookid: ühe perekonna langus" (eesti keeles 1936, 1993; tõlkija Jaan Kangilaski)
- "Võlumägi" (1924; eesti keeles 1937, 1939, 1995, 2008; tõlkija Marta Sillaots)
- "Seikleja Felix Krulli pihtimused" (eesti keeles 1959, 1995; tõlkija Edgar Oissar)
- "Seadus" (eesti keeles 1975; tõlkija Lii Ojamaa – Loomingu Raamatukogu 23, 1975)
- "Mario ja võlur" (eesti keeles 1982; tõlkija Vilma Jürisalu)
- "Doktor Faustus" (eesti keeles 1987; tõlkija Helga Kross)
- "Novelle" (eesti keeles 1987; tõlkija Heli Mattisen)
- "Surm Veneetsias" (eesti keeles 1998, 2005; tõlkija Heli Mattisen)
- "Lotte Weimaris" (eesti keeles 2001; tõlkija Leo Metsar)
- "Peremees ja koer" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eve Sooneste, Heli Mägar)
- "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu" (eesti keeles 2006; tõlkija Heli Mägar)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1929 – Nobeli kirjandusauhind
- 1942 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
- 1949 – Goethe auhind
- 1950 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjanik Heinrich Mann oli Thomas Manni vanem vend.
Ka Thomas Manni poeg Klaus Mann oli kirjanik, kelle tuntuim teos on "Mefisto". Romaani ainetel valmis ungari režissööril István Szaból 1981. aastal samanimeline film. Tütar Erika Mann (1905–1969) oli näitleja, kabareekunstnik, kirjanik ja toimetaja.
Thomasel oli suvila Leedus Kura säärel Nida linnas.[1]
Thomase naine oli Katia.[1]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Katia Mann, "Minu kirjutamata memuaarid" (kirjaniku abikaasa mälestused). Tõlge, kommentaarid ja järelsõna: Heli Mägar. Loomingu Raamatukogu 2003, nr. 27/29
- "Nobeli auhind" (sõnum) – Looming 1930, nr 1, lk 123–124
- Harald Paukson, "Perekonnaromaanist" (Buddenbrookide, Forsyte'ide saaga, Kristiina Lauritsatütre eestindamise puhul) – Looming 1936, nr 7, lk 773–780
- "Lahkus Thomas Mann" – Looming 1955, nr 9, lk 1147–49
- "Thomas Manni kirjad" (sõnum) – Keel ja Kirjandus 1963, nr 5, lk 317–318
- "Uut Thomas Mannist" (sõnum) – Looming 1965, nr 11, lk 1759
- "Thomas Manni vaadetest" (sõnum) – Looming 1966, nr 12, lk 1951
- 20. sajandi väliskirjandus (kõrgkooliõpik), Valgus, Tallinn 1971, lk 365–379
- Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel (kõrgkooliõpik), Valgus, Tallinn 1974, lk 351–368
- Ursula Põks, "Thomas Mann 100" – Looming 1975, nr 6, lk 1049–50
- Lennart Meri, "Manniga ja Mannita" (reisikiri Th. Manni 100. sünniaastapäeva sümpoosionist Münchenis) – Looming 1976, nr 1, lk 89–117 ja raamatus: L. Meri, "Presidendikõned", Ilmamaa, Tartu 1996, 2. trükk Tartu 2005, lk 69–111
- Triin Soomets, "Vargamäe või Võlumägi ehk Krõõt Paasi ja Hans Castorpi imelikke juhtumisi = Wargamäe oder Zauberberg, oder die Merkwürdigkeiten Abenteuer des Kreet Paas und Hans Castorp" – kogumikus "Teise peeglis: saksa-eesti kirjandusdialoog = Im Spiegel des anderen : deutsch-estnischer Literaturdialog, Tartu Ülikooli Kirjastus 2006, lk 214–229
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Thomas Mann |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Thomas Mann |
- Heli Mägar, "Mannide dünastia teleekraanil" – Sirp 28. jaanuar 2005, lk 18
- Mihhail Lotman, "Kummardus Thomas Mannile" – Postimees 16. juuli 2005, lk 21
- Peeter Olesk, Romaaniülikool: Thomas Mann "Doktor Faustus" – Eesti Päevaleht 23. november 2007, lk 28
- Ilmar Vene, "Mann contra Spengler" (Oswald Spengleri "Õhtumaa allakäigu" arvustus) – Sirp 16. märts 2012, lk 5
- ↑ 1,0 1,1 Lõhmus, Alo (6. august 2023). "Kuidas Leedu hõivas endise Saksa linna Memeli. Selleks tuli maha suruda Prantsuse sõdurite vastupanu". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. augustil 2023.