Turbopropellermootor

Turbopropellermootor on turbiinmootor, mille propelleri paneb pöörlema gaasiturbiin^[1].

Erinevalt turboreaktiivmootorist ei ole turbopropellermootorist väljuvate gaaside võimsuse osakaal kasulikus koguvõimsuses suur, kuna peaaegu kogu mootori toodetud võimsus kasutatakse ära propelleri pöörlemapanemiseks.

Tööpõhimõte

Lihtsustatult koosneb turbopropellermootor reduktorist, võllist, õhu sisselaskekanalist (difuusorist), kompressorist, põlemiskambrist, gaasiturbiinist ja reaktiivdüüsist. Õhk surutakse õhukanali kaudu mitmeastmelise kompressori abil põlemiskambrisse, kuhu pihustatakse kütust. Õhu ja kütuse segu põledes gaasid paisuvad, pannes kambrist väljumisel pöörlema turbiini. Üks osa turbiini tekitatud võimsusest kantakse üle ühise võlli õhukompressori käitamiseks, teist osa võimsusest kasutatakse üle reduktori propelleri käitamiseks. Ülejäänud põlemisgaasid väljuvad reaktiivdüüsist, andes omakorda võrdlemisi väikese lisaosa kogu turbopropellermootori tõmbest.

Propeller on turbiiniga ühendatud ühise võllireduktori kaudu, mis muundab turbiini võlli kiire ja väikese momendiga pöörlemise propelleri jaoks suurema momendiga sobivaks pöörlemiseks. Propelleri pöörlemiskiirus hoitakse tavaliselt konstantne, propelleri tõmmet saab muuta propelleri labade sammu (labade kohtumisnurga) muutmisega. Nii saab propelleri tõmmet muuta isegi negatiivseks (vastassuunaliseks – revers), mis aitab maandumisrajal lennuki pidurdusteekonda vähendada, samuti võimaldab revers lennukil väliste abiseadmeteta maandumisrajal tagurpidi ruleerida.

Kasutus

Väiksematel lennukiirustel (alla 725 km/h piirkond) on turbopropellermootoriga lennukid turboreaktiivmootoritega lennukitest märgatavalt ökonoomsemad, seetõttu leiavad need laialdast kasutust kohalikel (lühematel) lennuliinidel. Kuna propellerlennuki kiiruse kasvades propelleri kasutegur väheneb, siis turbopropellermootorit ei kasutata üldiselt lennukitel, mille vajalik lennukiirus pole suurem kui 0,6–0,7 Machi.

Senini võimsaim loodud turboreaktiivmootor on Kuznetsov NK-12 võimsusega 11 MW, need mootorid on paigaldatud lennukitele Tu-95 ja An-22.

Viited

↑ Federal Aviation Administration (2009). Pilot's Handbook of Aeronautical Knowledge (PDF) (Inglise keeles). New York: Skyhorse Pub. ISBN 9781602397804.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1] Federal Aviation Administration (2009). Pilot's Handbook of Aeronautical Knowledge (PDF) (Inglise keeles). New York: Skyhorse Pub. ISBN 9781602397804.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]