Voor
|
See artikkel räägib pinnavormist; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Voor (täpsustus) |
Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Voored on tekkinud mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga. Seetõttu saab pikitelje järgi rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore distaalne (liustikust kaugem) nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.
Ühes voores võib leiduda mitme jäätumise moreene. See viitab, et voor võis tekkida mitu korda. Voore sisemuses on sageli aluspõhjakivimeist või ka vanemast moreenist tuum, mille ümber on voore tekke käigus kuhjatud liustiku- või jääsulaveesetteid.[1]
Voored võivad esineda niihästi eraldi kui ka kogumina ehk voorestikuna.
Voore kõrgus võib olla 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus võib olla 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Sõltuvalt suurusest eristatakse väikevoori (umbes kilomeetripikkune ja alla 20 m kõrgune[2]) ja suurvoori (mitme km pikkune ja kuni 50 m kõrgune[3]).
Voored on Eestis tavaline pinnavorm. Eriti esinduslikud on Vooremaa voored Jõgeva maakonnas.
Eesti tuntumaid vooreuurijaid oli geograaf Aarend-Mihkel Rõuk.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Üldmaateadus". Koostanud Ülo Mander ja Ülle Liiber, Tartu: Eesti Loodusfoto, 2014. Lk 180–181.
- ↑ "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 14.02.2018)
- ↑ "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 14.02.2018)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Voor |