Pappel
Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv heitlehiste puude perekond. Eestis kasvab looduslikult üks paplite perekonna liik - harilik haab. 18. sajandil introdutseeriti must pappel, nõukogude ajal istutati kiirekasvulise kõrghaljastusena rohkelt erinevaid papliliike ja hübriide.
Proosa
[muuda]- Steppides haljendas esimene rohi, metsad kauguses lõid pakatama ja paistsid kutsuvaina kui roheline müür. Eriti toredad olid aga paplid, mis üksikult ja vägevalt kasvasid stepiteede ääres kui suured tumerohelised tornid. Nood olid nooblid puud. Nad tuletasid meelde Itaaliat, Vahemerd, Böcklini, Stucki — romantikat ja keskaega.
- Kuna aega oli palju, jätsin maha küla, seltsilised, veini ja kaardid ning hulkusin päikesepaistelist steppe, kõveraid kollakaid teeradu, mis küladest viisid viinamägedele. Nood teerajad ühes paplitega nende ääres on eluajaks jäänud mu meelde kui ilusamad looduspildid, mis ma näinud. Lamedaid mäekülgi mööda looklesid nad üles ja peatusid siis kuski suure kivi või mäekünka all, kuhu soe lõunamaa päike paistis pehme kevadise kullana ja kus mõni roheline sisalik soendas end laisalt noore kasteheina sees, punaste silmade rubiiniliselt sätendades.
- Richard Roht, "Sõjasõit. Mälestusi ilmasõjast", 1928, lk 306, Moldaavia
- Hundinuiad äratasid minus üksildustunnet; kui tuul neist nagu nuttes läbi puhus, kõlas see kui koovitaja hüüd, ning koovitaja, see tuletas jällegi meelde iiri torupilli, mida Billy Tuohey õhtuti mängis. Teine järvekallas oli ääristatud paplitega, mis eraldasid selle muust maailmast. Sellest maailmast, kuhu mina tahtsin põgeneda. Ja nüüd, kui ma olin selles maailmas, kerkisid need pildid rabast ja kodukandi inimestest üha mu silme ette.
- Edna O'Brien, "Maatüdrukud", tlk Sirje Leol, Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk 146
Luule
[muuda]Taastulnud olen. Tuntud paplireast
lööb vastu jällenägemisetund.
Ju paistab valge maja mände seast...
Ons tõelisus või näen ma õndsat und?
- Marie Under, "Nägemus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 34
