Semiootika
Ilme
Semiootika on teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Semiootika tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga.
Proosa
[muuda]- Semiootika objektiks on kõik see, mis on võimeline evima ja edasi andma tähendust. (lk 3)
- Juri Lotman "Kultuurisemiootika: tekst – kirjandus – kultuur". Tõlkinud Pärt Lias, Inta Soms, Rein Veidemann. Tallinn: Olion, 1990, 422 lk; ISBN 545000480X
- Kui vaadata Eesti kaarti umbes sellise pilguga, nagu kipub hajuma inimese silmavaade tulle vaadates, paistab kaardile ilmuvat mingi nägu. See on üks tömbi koonuga loom, kelle nina on Virumaal, avatud suu kohal haigutab Peipsi järv ning Setumaa moodustab tundmatu olendi massiivse lõualuu. Võrtsjärv on, ütleme, süljenääre, mis nõristab mööda Emajõge sülge Tartu Ülikooli semiootika kateedrisse ja piki Õhne jõge Arumetsa soosaarele, kus Nikolai Baturin parajasti naelutab oma kartulipõllu serval logisevat aiaväravat.
- Valdur Mikita, "Metsik lingvistika". Välgi metsad, 2013, lk 55
- Poliitikud hakkavad jälle teadma, mis on rahvale parim, talupojamõistus muutub uuesti teraseks, esoteerikud taastavad ühenduse kosmiliste jõududega, euroopa kultuuri tuumväärtused loonud kristlik kirik jätkab tähtsusetustumise kursil ning ettevõtjatest arvamusliidrid kuulutavad taas, et raha ei tule seina seest ja et semiootika õppekavad tuleks kiiremas korras sulgeda.
- Tõnu Viik. "Viirus, teadus ja poliitika". ERR, 23. aprill 2020
- Et humanitaaria tänane argipäev on postjakobsonlik, saab sissejuhatavate üldainete kuulamise järel aru tõepoolest ka see bakalaureuseüliõpilane, kes hiljem magistritööd ei kirjuta. Roman Jakobsoni kommunikatsioonimudeli ja keele kuue funktsiooniga algavad keele-, kirjandus- ja tõlketeooria kursused, kui loetelu rohkem kui poolikuks jätta. Jakobson ise on määratlenud end moodsate distsipliinide ranget iseseisvust võõristades vene filoloogina. Tema kirjelduskeeli on aga laenanud ka teised teadusharud antropoloogiast semiootikani.
- Anne Lange, "Tõlke mõiste dünaamikast". Keel ja Kirjandus 2010 nr 4, lk 298
- Sotsiaalkonstruktivism võikski jääda üheks akadeemiliseks mõttemänguks - samasse ritta semiootika, sünergeetika ja süsteemiteooriaga.
- Märt Väljataga, "Hajutatud vastutus", arvustus Francisco J. Varela raamatu "Eetiline "teadmine, kuidas"" eesti tõlkele (2019). Postimees/AK, 16. märts 2019, lk 14
- Maagialoogid on teadlased, kes on võtnud vaevaks teaduslikult seletada maagia toimeprintsiipe, ja ehkki nad on ilmutanud lugematul hulgal teaduslikke töid ja mätsinud endale akadeemikukraade, pole mitte ühelgi neist mitte iialgi korda läinud võlukunsti olemust valemitesse vormida. Semiootikud on maagialoogide radikaalne allrühmitus, kelle ambitsioonid lähevad veelgi kaugemale, nemad on nimelt nõuks võtnud tõestada maagia mitte-olemasolu ja seletada maagia näilist toimimist tähenduste, märgisüsteemide ja muu abrakadabra kaudu. Semiootikud kuuluvad maailma kõigi uduteaduste koorekihti ja nende haare teadusmaailmas üha kasvab, sest mida vähemaks jääb maagiat ja arbujaid nagu Koulu, seda enam on neid rikkaid lambapäid, kes usuvad semiootikute kinnitusi ja rahastavad nende žonglöörimist tähenduste ja märgisüsteemidega. Mõistagi on semiootikud seepärast kõigi tõeliste arbujate ja maagide põlualused. (lk 124)
- "Aga milles, lubage küsida, avaldub Ohvrikivi semiootiline tähendus?" päris äkki Dannars Rejktis. Gulliver muidugi mühatas selle küsimuse peale. Ülejäänud jäid aga ammuli sui mulle otsa vahtima.
- "Semiootiline tähendus, khmm. Tegemist on mõistagi kompleksse kommunikatsioonilise küsimusega, millele vastates peame me kaaluma nii pro kui contra argumente, see tähendab, nägema küsimust mitte ainult ühest küljest, vaid ka täie tõsidusega vaagima seda teisest küljest. Veelgi enam, tuleb arvestada väga mitme erineva paradigmaga, mis võivad, kuid ei pruugi kujundada selle teema tunnetusvälja ning diskursuse. Kuid eelkõige peaksime me küsima, kas sellise küsimuse püstitamine on konversatsiooniliselt ja märgitähenduslikult üldse kompetentne. Alles sellele vastuse leides saame me hakata otsima vastuseid muudele küsimustele, kuid ikkagi arvestades eelpool mainitud erinevate tunnetusväljadega." (lk 159)
- [Koskilahti Päivi:] "Ega ma vist olegi päris semiootik. See oli koik selle eputise Kauko pärast. Ta lubas mind naiseks votta, aga siis ei votnud… Ja ütles, et enne votab ta semiootiku naiseks kui minu. Ma siis vihaga hakkasingi semiootikat oppima, et kui ta kunagi peaks ümber motlema, saaksin ma talle öelda, et sellisele kuseoherdile ei läheks isegi semiootik." (lk 165)
- Indrek Hargla, "Sekeldused semiootikutega", rmt: "French ja Koulu Tarbatus", Tallinn: Varrak, 2007, lk 113–258