Elvä
Elvä | |||||
Elvä raudtiijaama päähoonõq |
|||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Maakund: Tartomaa | |||||
Suurus: 9,91[1] km² | |||||
Elänikke: 5655[1] (01.01.2020) | |||||
koordinaadiq: 58°13′ N 26°46′ E | |||||
Kon Elvä Eestin om |
Elvä om liin Tartomaal Elvä vallan. Läbi Elvä lätt Tarto–Valga tsihin raudtii.
Elvä om aoluulinõ sisemaa puhkamiskotus. Küläliseq ommaq tulnuq siiäq läbi ao, et puhadaq ja terves saiaq. Teno umilõ mõtsolõ, järvile ja matkaratolõ pakk Elva tuus pall'o võimaluisi.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Elvä maiõ pääl ommaq inemiseq elänüq jo pall'o aastagasato, tuud näütäs Peedu liinamäki löüdmisainõq, sääl toimõndõdiq joba 6.–11. aastagasaal.
15.–16. aastagasaal olliq tan kolmõ mõisa alaq, nois olliq Tiesenhusenide perrehe kuuluvaq Uderna mõisa ja Konguta mõisa ni Tarto tuumkapiitlihe kuuluv Meeri mõisa.
17. aastagasaa edimädsel poolõl nimmatas Peedu ja Nuti vesiveskiid nink Tarto-Riia sõatii pääle tettüt Uderna postijaama. Postijaama kompleksist om täämbädse pääväni alalõ 18. aastagasaa lõpun valmis saanuq Uderna kõrts.
Väega tähtsä Elvä arõngulõ om 1887. aastagal valmis saanuq Tarto-Valga raudtii ja pia päält tuud vallalõ tett raudtiijaamahoonõq. Hoonõq om egä päiv tarvitusõn, päält bussi- ja rongi uutmissaali om tan restoraan ja küläliisikeskus-puut Elav Elva keskus.
Meeri mõisnik Oscar Alexander Carl Maria von Seydlitz mõistsõ ärq pruukiq hääd, midä tõi Elväle raudtii ehitämine. Tä ehit' Arbi järve viirde 11 suvõvillat. Või üteldäq, et timä oll' tuu, teno kinkalõ sai Elväst suvitusliin. 1901. aastagal ehit' Uderna mõisnik Oskar Mattias Fuchs raudtiijaama kõrvalõ uhkõ hotelli. Tuu hoonõq om viil alalõ, a kah'os õnnõ välissainaq. Samal aastagal tetti Elvän vallalõ ka edimäne rohopuut. Sama kotussõ pääl oll' rohopuut viil päält 100 aastaga. Kultuurielolõ oll' väega tähtsä Elva Tulõkistutusütisüse luuminõ 1907. aastagal.
Verevi järve veeren om aoluulinõ Prohvõsridõ liinajago. Sinnäq ehidiq ummi suvõmajjo Tarto Ülikooli prohvõsriq 20. aastagasaa alostusõn. Prohvõsri Afanasjevi suvõkodo om täämbädse pääväni liina üts ilosambit huunit, parhilla om tan latsiaed. Inneskidsen Šurupovi villan om parhilla Verevi motell.
Elvä sai liinaõigusõq 1938. aastagal. Parhillatsõs om Elvä liin samanimelidse valla kesküs. Elvä valla elänikke arv om 14 660 (01.01.2024). Perämäidsil aastil om Elvän ehitet keskplats ja rannapromenaat "Sitkapuhmõ vaihõl", spordihoonõq ja kiiglisaal.
-
Aptegihoonõq-elomaja
-
Elvä laululava
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
- https://web.archive.org/web/20141006115337/http://elva.kovtp.ee/et/elva-ajalugu (27.03.24)
- https://www.elvl.ee/elanike-arv (27.03.24)
- https://visitelva.com/ (27.03.24)
Eesti liinaq |
---|
Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro |