Sarapuupähkmäs

Sarapuupähkmäs om sarapuu perrehe kuulujidõ liikõ vili. Eestin saias sarapuupähkmit hariligu sarapuu päält. Et Võromaal om sarapuu ainugõnõ põlinõ umamainõ pähkmäpuuliik, sis kutsutas võro keelen taad inämbüisi pähkmäpuus ja sarapuupähkmä asõmal üteldäs egäpääväkeelen hariligult lihtsähe pähkmäs.

Pähkmäs om hulga rasvaga ja kõva puitsõs lännü koorõga. Kas jaoldõ või tävveligult om pähkmä ümbre kausi muudu veerest narmastunuq lüll. Pähkmäs om 1–2½ cm pikk ja 1–2 cm lag'a, ümärik, mitte joht kerä kujoga, a lopõrgunõ. Pähkmäkoorõ kujo, ehitüs ja kasumisõ kotus ossõ seen ommaq tähtsäq sarapuuliigõl vaihõ tegemise tunnusõq. Viläq võivaq ossakõisi pääl ollaq nii ütsindä, katõ- ku nelläviisi. Pähkmä jüvvä võit süvväq. Jüvä ümbre om ohuq tummõpruum' nahk, miä mõnikõrd inne süümist ärq kooritas, a hariligult siski mitte.

Eestin kasusõq sarapuupähkmäq keskmädselt poolõ grammi rasõhusõs vai vähäkese suurõmbas. Ku om õnnõ, lövvüs ka grammiliidsi suuri pähkmit. Kasumisõ kotus mõotas pähkmä suurust ja kujjo.

Ütsik puhm and 1–3 kg pähkmit, a kultuursordiq pääle 10 kg. Hääq pähkmäaastagaq ommaq egä kolmõ-nellä aastaga takast.

Pähkmäs saa uma suurusõ kätte põimukuu algusõs, a valmis saa süküskuu keskpaigas. Valmi pähkmä tund ärq uma helepruumi koorõ perrä. Valmis pähkmäs tulõ lüllü külest vallalõ ja satas puu otsast alla. Pähkmit om kõgõ parõmb kor'adaq nii, et puu otsast raputõdas alla kütseq viläq, tuurõq jääseq valmuma. Kor'adaq võit õnnõ tävveste valmit pähkmit. Tuurõq pähkmäq ei püsüq, näil om kehv söögijoud ja halvõmb maik. Pääle korjamisõ piät pähkmä vällä kuioma pandma.

Sarapuupähkmit süvväs värskistpääst ja tarvitõdas hulga kondiitriärin, tetäs kompvekke, halvaad, pralineesit ja sarapuupähkmävõidu (nt Nutella).