Njuuvčuálpáš (Plectrophenax nivalis) lii vielgiskirjáás varbuslodde.

Njuuvčuálpáš
Plectrophenax nivalis
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst VU (hiäjulum)[2]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Varbuslodeh Passeriformes
Hiäimu Njuuvčuálppááh Calcariidae
Suuhâ Plectrophenax
Šlaajâ nivalis

Stuárudâh já tobdomeerhah

mute

Njuuvčuálpáš lii varbusii matsâš, 17–19 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 29–40 g. Orráás selgi, suájákeejih já pottâš koskâpuuzah láá čappâdeh, mudoi tot lii vielgâd. Niŋálâs lii ruškis- já vielgiskirjáá. Njuuvčuálppáá njune lii keessiv čappâd já tälviv ruškisfiskâd, já ton jyelgih láá čappâdeh. Njuuvčuálppáá kirdemjienâ lii "kililili"-skiillân já ton laavlâ lii uánihis, čyejilis verstâ.[3]

Lavdâm já eellimpiirâs

mute

Njuuvčuálpáš pessee Euroop, AasiaTave-Amerik tundrakuávluin. Suomâst tot lii Säämi tuodârkuávlui lodde. Pessimnääli lii stuárráámus Kaalduáivi, Kietâveerdi, Paištuoddâr já Myeđhituoddâr meccikuávluin, mut njuuvčuálpáš kávnoo meid Suáluičielgi kuávlust.[4] Suomâ pessimnääli mulsâšud ennuv ihásávt. Tot lii áárvu mield 3 000–15 000 paarrâd. Njuuvčuálppáá tile Suomâst lii hiäjulum. Njuuvčuálpáš värree tálvástâllâđ Maadâ-RuošânTavemeerâ riddoid roovvâd-skammâmáánust já máccá Suomân njuhčâ-cuáŋuimáánust.[3]

Lasanem

mute

Njuuvčuálpáš piervâld källee luoddânmân tâi keeđgij vuovdân. Niŋálâs mannee kesimáánust 4–7 manneed já láálá taid 13 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 10–11 peeivi ahasâžžân já kirdeleh kyevti oho ahasâžžân.[3]

Raavâd

mute

Njuuvčuálpáš porá siemânijd.[3]

Käldeeh

mute
  1. IUCN Red List Čujottum 2.11.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. Valkama, Jari: Njuuvčuálpáš – Plectrophenax nivalis Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Luontoportti.fi Čujottum 2.11.2021 (suomâkielân)
  4. Suomen lintuatlas Čujottum 2.11.2021 (suomâkielân)