Tuho

Tuho (vai uho) om londuseline näguz atmosferas, libutadud man pindaspäi lumen sirdand koval tulleil.

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Voib nähta lumesišt piikoipimedust edel tuhod i sen jäl'ghe, konz tullein piguz om pen'. Tuho voib jäda ülähäks i ei sadas man pindhasai, mugomid tuhoid ei mülügoi oficialižihe meteokartoile. Pölütorok lumenke om tuhon analogaks i oleleb tal'vaigan viluiš tahondoiš lumisadegiden vajagudenke.

Tuho formiruib lumikaten rel'jefad. Lumuded elektrizuidas i sublimiruidas sirdandan aigan, enamba pakaižes, i se kucub puru- da lämoieffektoid lumen päl, elektroveimiden murendusen naceinuz ližadub. Tuho otab väged muretud reljefan sijiš (mecad, vanod, jogiden alangištod), i ku ned venudas pidust tulleivalud, ka enamba väged.

Intensivižuz

Nägusen intensivižuz rippub lumenvalun pigudespäi i turbulentižusespäi, lumenlähtendan pigudespäi, lumen paloiden formas da surudespäi, il'man nepsudespäi i lämudespäi. Lugetas nenid tuhon toižendoid lumen sirdandan mödhe.

Intensivižuz	Tullein piguz, m/s	Kaikiš suremb lumen sirdand, kg/(m · s)
väll'	6..10	< 0,2
järgeline	10..20	0,2..0,4
luja	20..30	0,4..1,2
vägev	30..40	1,2..2,0
ülävägev (lumitorok)	40..90	> 2,0

Homaičendad

Tuho Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.