Kemerovo
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2024) | 544,600 ristitud |
Pind | 294,8 km² |
Pämez' | Dmitrii Anisimov (reduku 2022—) |
Telefonkod | +7−3842-xxx-xxx |
Avtokod | 42, 142 |
Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Kemerovo (ven.: Ке́мерово) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Kemerovon agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn ristitišton mödhe (Novokuzneck om kahtenz').
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ezmäižen kerdan Kemerovo-külä mainitase kirjutadud purtkiš vl 1721. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud lidnaks vn 1918 9. päiväl semendkud Ščeglov-nimenke, sid' Ščeglovsk läz vspäi 1924, ühtištadihe Ščeglovo- i Kemerovo-žiloid. Udesnimitihe lidnad Kemerovo:ks vn 1932 27. päiväl keväz'kud. Vll 1925−1943 lidn oli rajonan keskuseks, vn 1943 26. vilukuspäi — uden agjan keskuz.
Kivihilen samine, kivivoinhimižen produkcijan pästand da sömtegimišt harakterizuidas lidnad.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase agjan pohjoižes, seižub Tom'-jogen da sen Iskitimk-ližajogen molembil randoil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Moskvhasai om 2997 km päivlaskmha orhal vai 3601 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Novokuzneck (218 km suvhe avtotedme), Novosibirsk (260 km päivlaskmha avtotedme) i Tomsk (218 km lodeheze avtotedme). Ezilidnad oma Berözovskii kahtes kilometras pohjoižpäivnouzmha i Topki kümnes kilometras päivlaskmha orhal Kemerovon röunaspäi.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°, kezakun-elokun +16,2..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun −14,5..−17,0 C°. Ekstremumad oma −48,4 C° (tal'vku, viluku) i +38,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −5,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +6,8 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +0,5 C°). Paneb sadegid 505 mm vodes, enamba kezakus-elokus (62..72 mm), vähemba vilukus-sulakus (19..28 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kemerovo jagase videks administrativižeks rajonaks. Se om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Il'ja Seredük (heinku 2016 — sügüz'ku 2022). Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez' om Jurii Andreev vn 2021 redukuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Nikolai Senčurov (uhoku 2016 — reduku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 532 981 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 558 973 eläjad vl 2018, agjan videndez.
Rahvahad (enamba 0,5 % vl 2010): venälaižed — 94,6 %, totarlaižed — 1,3 %, ukrainalaižed — 0,7 %, armenijalaižed — 0,6 %, saksalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,3 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kemerovo om olmas avtotesol'meks. Kaks' avtotesildad da üks' raudtesild ühtenzoittas Tomin randoid. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Kemerovo-lendimport Aleksei Leonovan nimed[1] (KEJ / КРВ, 512 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase läz lidnad koumes kilometras sen suvipäivnouzmaižes rounaspäi. Sišpäi tehtas reisid Tailandha, Vjetnamha, Kirgizstanha, mugažo Moskvha, Novosibirskha, Sočihe i Simferopolihe.
Tetabad ristitud
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Sündnuded
- Elena Mališeva (sünd. 1961) — Venäman TV-vedai, arvostadud lekar'.
- Elänuded
- Aleksei Leonov (sünd. 1934) — venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen kosmonavt nomer 11, läksi kosmosan avarudehe ezmäižeks mail'mas.
- Andrei Panin (1962−2013) — oli Venäman akt'or.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan Rahvahanezitajiden Nevondkundan i Administracijan sauvuz vl 2007
-
Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu
-
Kemerovon koksanhimine tegim vl 2020
-
Kemerovon GRES vl 2011
-
Kemerovon valdkundaline tehnine universitet (2008)
-
Kemerovon valdkundaline kul'turan institut (2016)
-
Kemerovon agjan dramteatr A. Lunačarskijan nimed (2018)
-
«Promenad»-torguimižbobuštuzkompleks i «Kristall»-adivpert' vl 2007
-
Kemerovo-lendimportan uz' terminal vl 2021
-
Kemerovo-päraudtestancijan sauvuz i L-klassan puruvedim-muštnik vl 2007
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkundan sait (kemgorsovet.ru). (ven.)
- Lidnan Administracijan sait (kemerovo.ru). (ven.)
Kemerovo Vikiaitas |
Kemerovon agjan lidnad | ||
Anžero-Sudžensk | Belovo | Berözovskii | Gur'jevsk | Jurg | Kaltan | Kemerovo | Kiselövsk | Leninsk Kuzneckii | Mariinsk | Meždurečensk | Miski | Novokuzneck | Osinniki | Polisajevo | Prokopjevsk | Salair | Taig | Taštagol | Topki | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||