Vol'ter
Vol'ter | |
franc.: Voltaire | |
Vol'teran portret läz 1724−1725, pirdi Nikola de Laržil'jer (1656−1746) | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
franc.: François-Marie Arouet |
---|---|
radmižen toižend: |
filosof, runokirjutai, istorik, esseist, näitekirjanik, autobiograaf, päevikupidaja, poet lawyer, ulmekirjanik, Encyclopédie kaastööline, correspondent, politoloog, kirjutai |
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 146. real: attempt to concatenate local 'prefix' (a nil value). |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 146. real: attempt to concatenate local 'prefix' (a nil value). |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Vol'ter VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Vol'ter (franc.: Voltaire [vɔltɛːʁ]), todesine nimi oli Fransua Mari Arue (franc.: François Marie Arouet [fʁɑ̃swa maʁi aʁwɛ]; sünd. 21. kül'mku 1694, Pariž, Francii — kol. 30. semendku 1778, sigä-žo) oli francijalaine prozan, poemiden i p'jesid-tragedijoiden kirjutai, istorik i filosof, publicist.
Filosof kritikui religijad i tahtoi sekulärizacijad, no oli paginan i uskondan joudjaližen oiktusen polenpidajan. Sen tagut sauptihe händast Bastilii-türmas kaks' kerdad, eli pagoiš, verhiš maiš läz Francijad. Vol'ter kirjuti enamba 20 tuhad kirjeižid i enamba 2 tuhad kirjoid. Jekaterina II osti filosofan kirjištod, nügüd' kaičese Piteriš.
Valitud sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Filosofii
- «Traktat tolerantižuses» (franc.: Traité sur la tolérance, 1763)
- «Mi om mel'he emändoile» (Ce qui plaît aux dames, 1764)
- «Filosofijan vajehnik» (Dictionnaire philosophiques, 1764)
- «Tazovaldkundan polenpidajiden idejad» (Idées républicaines, 1765)
- «Kirjeižed čudoiš» (Lettres sur les Miracles, 1765)
- Filosofižed romanad
- «Zadig» (Zadig ou la Destinée, 1747)
- «Mikromegas» (Micromégas, 1752)
- «Kandid» (Candide, ou l’Optimisme, 1759)
- «Koveritoi heng» (L’Ingénu, 1767)
- «Vavilonan princess» (La Princesse de Babylon, 1768)
- Istorii
- «Karl XII:n istorii» (Histoire de Charles XII, 1731)
- «Lui XIV:n aig» (Le Siècle de Louis XIV, 1751)
- P'jesad
- «Edip» (Œdipe, 1718)
- «Artemira» (Artémire, 1720)
- «Irod i Mariamna» (Hérode et Mariamne, 1724)
- «Brut» (Brutus, 1730)
- «Erifila» (Ériphyle, 1732)
- «Irena» (Irène, 1778)
- «Agatokl» (Agathocle, 1779)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Voltaire
- ↑ The Fine Art Archive — 2003.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Краткая литературная энциклопедия — М.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 1.
- ↑ 4,0 4,1 Вольтер // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ LIBRIS — Rootsi Rahvusraamatukogu, 2017.
- ↑ SNAC — 2010.
- ↑ Itaú Cultural Enciclopédia Itaú Cultural — São Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Sirei-zamk — Vol'teran rezidencii francižes Ülämarn-departamentas (visitvoltaire.com). (angl.) (fr.) (saks.)
- Vol'teran sebr (societe-voltaire.org). (fr.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
- Skriptitõrgetega leheküljed
- Lehtpoled, miččed kävutaba magižed ISBN - oigendused
- Personalijad kirjamišton mödhe
- Sündnuded Parižha
- Kolnuded Parižas
- Ezitegesed
- Francijan filosofad
- Francijan istorikad
- Francijan kirjutajad
- Francijan tedomehed
- Filosofad kirjamišton mödhe
- Istorikad kirjamišton mödhe
- Kirjutajad kirjamišton mödhe
- Tedomehed kirjamišton mödhe