Eesti vapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Suur riigivapp

Väike riigivapp

Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922.

Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel.

Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel.

Ajalugu

Eesti riigivapi motiiv pärinevat 13. sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga (lion passant guardant) vapi. See motiiv kandus hiljem rüütelkonna vapilt üle Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa Rüütelkonna ja Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788.

Kolm lõvi on pärit kas Taani kuninga Knud VI või Inglismaa kuninga Richard I Lõvisüdame vapilt aastal 1198, enne teda piirdus Henry II kahe lõviga.

Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.

II Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925 Riigivapi seaduses. Tammeoksad lisati suurele riigivapile Juhan Luiga ettepanekul.

Fail:1925. aastal kehtestatud suur riigivapp

Aastail 1925–1940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp

Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid Eesti NSV vapp ja NSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses.

Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993.

Kirjandus

• Artur Taska. Eesti vapp, Lund 1984, Tallinn 1993.
• Artur Taska. Mõtteid eesti rahva sümbolitest, Lund 1988.
• Mare Kask. Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu, Tallinn 2002.
• Tiit Saare. Kust on pärit Eesti riigivapp? – Akadeemia, nr 3, 2002.
• Catharina von Yngling. Eesti lipp ja vapp muinasteaduste valgusel. – Päikesetuul, nr 3, 2002.
• Tiit Saare. Eesti lipp, Eesti vapp. Tallinn 2005.
• Tiit Saare. Eesti vapp 13. sajandist, kas müüt või ajalooline fakt? Tuna, nr 2, 2006.

Vaata ka

• Riigivapi teenetemärk

Välislingid

• Kehtiv Riigivapi seadus koos etalonkujutistega
• Riigivapi seadus, 2002
• Riigivapi seadus, 2001
• Riigivapi seadus, 1993
• Riigivapi seadus (SK I 1938, 6, 1)
• Riigivapi kohta käivate seaduste ja määruste loetelu
• Riigikantselei: Kuidas sai Eesti endale kolm lõvi?
• Vana (1925) ja uue (1993) riigivapi võrdlus
• Kas Eesti vapilõvid on kohitsetud?
• Tiit Saare, Taani lõvide salapärane tee Eesti vapile, Horisont, Nr. 5/2004