Konrad Henlein

Konrad Ernst Eduard Henlein (6. mai 1898 Vratislavice nad Nisou (tänapäeval Libereci osa) – 10. mai 1945 Plzeň) oli sudeedisaksa poliitik.

Konrad Henlein (1939)

Henlein õppis pangaametnikuks. 1916 aastal astus ta vabatahtlikuna Austria-Ungari sõjaväkke ja võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1918. aastal langes ta Itaalia rindel vangi, vangistusest vabanes 1919. aastal.

Koju tagasi pöördudes töötas ta lühikest aega pangateenistujana, seejärel võimlemisõpetajana. 1. oktoobril 1933 asutas Henlein Sudeedisaksa Kodurinde (Sudetendeutsche Heimatfront). 19. aprillil 1935 pidi Sudeedisaksa Kodurinne ennast Sudeedisaksa Parteiks ümber nimetama. Kui esialgu ajas Henlein suhteliselt sõltumatut poliitikat, siis 1930. aastate teisel poolel sattus ta üha enam Hitleri ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei mõju alla.

12.–13. septembril 1938 alustas Henlein Hitleri juhtnööride kohaselt "Esimest septembriülestõusu", mille aga Tšehhoslovakkia võimud kiiresti maha surusid. Sudeedisaksa Partei keelustati. Parteijuhtkond põgenes Saksamaale, kus Henlein alustas Sudeedisaksa Vabakorpuse moodustamist. 21. septembril algas "Teine septembriülestõus", millesse Tšehhoslovakkia võimud suhtusid passiivselt, kuna nad kartsid, et Saksamaa võib seda provokatsiooni kasutada ettekäändena sõjategevuse alustamiseks. Müncheni kokkuleppe sõlmimise järel 30. septembril läksid Sudeedisaksa alad Saksamaa koosseisu.

Konrad Henleinist sai Sudeedimaa riigikomissar ja SS-Gruppenführer (hiljem SS-Obergruppenführer). Sudeedisaksa Partei ühines 5. novembril 1938 Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga. Henlein astus NSDAP–i 1939. aasta jaanuaris ja temast sai ka Riigipäeva liige.

Kui Saksamaa hõivas 1939. aasta märtsis Tšehhi, siis oli Henlein kuu aega Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi tsiviiladministratsiooni juht. 1. mail 1939 määrati Konrad Henlein Sudeedimaa Reichsgau riigiasehalduriks (Reichsstatthalter) ja gauleiteriks.

Henleini poliitiline mõju oli piiratud. Ta oli suhteliselt mõõdukas poliitik. Reinhard Heydrich püüdis teda seetõttu ametist kõrvaldada, kuid Henleini heade suhete tõttu Hitleriga see ei õnnestunud.

7. mail 1945 läks Henlein Ameerika vägede esindajatega läbirääkimisi pidama ja ta vangistati. Kui Henlein sai teada, et sõjakurjategijana antakse ta Tšehhoslovakkia võimudele välja, siis sooritas ta enesetapu, lõhkudes oma prillid ja lõigates klaasikildudega oma randmeveenid läbi.