Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт ) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918. aasta 12. septembri otsusega 19. septembrist Põhjarinde baasil moodustatud väekoondis Venemaa lääne- ja loodepiirkondade kaitseks Venemaa kodusõjas.
| Läänerinne | |
|---|---|
| Tegev | 19. september 1918 – 8. aprill 1924 |
| Riik |
.svg){kind=small} Vene SFNV |
| Kuuluvus | Punaarmee |
| Suurus | armeedegrupp |
| Lahingud |
Eesti Vabadussõda Läti Vabadussõda |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud |
Aleksandr Jegorov Mihhail Tuhhatševski August Kork (kohusetäitja) Aleksander Kukk (kohusetäitja) |
Läänerinde staap asus tegevuse jooksul Staraja Russas, Molosetšnõis, Dvinskis, Smolenskis ja Minskis.
Läänerinne likvideeriti 8. aprillil 1924 seoses Läänerinde reorganiseerimisega Lääne sõjaväeringkonnaks.
Läänerinde koosseis
muuda- 6. armee, 1. oktoobrist 1918 – 19. veebruarini 1919
- 7. armee, 19. veebruarist 1919 – 10. mai 1921
- Eestimaa Punaarmee, 19. veebruarist – 30. maini 1919
- Nõukogude Läti armee; (alates 7. juuni 1919 15. armee), 19. veebruarist 1919 – 4. oktoober 1920,
- Läänearmee; alates 13. märtsist 1919 Leedu-Valgevene NSV armee; alates 9. juunist 1919 – 16. armee, 19. veebruarist 1919 – 7. maini 1921
- 12. armee, 16. juuni – 27. juuli; 7. september – 17. oktoober 1919; 14. august – 27. september 1920
- Mozõri väegrupp, 18. mai – september 1920
- 3. armee, 11. juuni – 31. detsember 1920
- 4. armee, 11. juuni – 18. oktoober 1920
- 1. Ratsaarmee, 14. august – 27. september 1920
- Dnepri flotill, 1919. aastal
- Läänerinde vägedega tegutses koos Balti laevastik 1919. aasta veebruaris-detsembris.
Läänerinde väed osalesid lahingutegevuses 2000 km pikkusel rindejoonel: Antandi ekspeditsioonivägede vastu Murmanski suunal, Soome vägede vastu Petroskoi, ja Olonetsi suunal ning Karjala kannasel; Eesti Vabadussõjas, Läti Vabadussõjas Eesti ja Läti ning ka Leedu vägede vastu ja Eestis ja Lätis asunud Vene valgekaartlaste Loodearmee vägede vastu 1919. aasta kevadel ja Loodearmee 1919. aasta sügispealetung Petrogradile; Saksa ja Poola vägede vastu Valgevenes.
1919. aasta suvel taandusid Läänerinde väed lahingutes Eesti ja Loodearmee vägedega Eestist ja Lätist; Valgevenes aga taandusid Läänerinde väed Nõukogude-Poola sõjas pärast ebaõnnestunud Varssavi ja Poola vallutamiskatset Berzina jõe ja Polotski linnani.
1919. aasta juunis-augustis ja oktoobris-novembris pidasid Läänerinde 7. armee ja 15. armee väeüksused kaitselahinguid Eesti armee ja Loodearmee vägedega Petrogradi kaitsel.
Läänerinde juhtkond
muuda- Rinde juhatajad
- Dmitri Nadjožnõi, 19. veebruarist – 22. juulini 1919
- Vladimir Gittis[1] (kohusetäitja), 22. juulist 1919 – 29. aprillini 1920
- Mihhail Tuhhatševski, 29. aprillist 1920 – 4. märtsini 1921
- Ivan Zahharov (kohusetäitja), 4. märtsist – 20. septembrini 1921
- Aleksandr Jegorov, 20. septembrist 1921 – 24. jaanuarini 1922
- Mihhail Tuhhatševski, 24. jaanuarist 1922 – 26. märtsini 1924
- August Kork (kohusetäitja), 26. märtsist – 5. aprillini 1924
- Aleksander Kukk (kohusetäitja), 5.–8. aprillini 1924
- R.А.Rimm[küsitav], 19. veebruarist – 19. maini 1919
- Jevgeni Pjatnitski (Евгений Михайлович Пятницкий), 19. veebruarist – 19. maini 1919
- Adam Semaško (Семашко Адам Яковлевич), 19. veebruarist – 1. juuni 1919
- Oskar Stigga (Стигга Оскар Ансович), 24. märtsist – 22. juulini 1919
- Aleksei Okulov (Окулов, Алексей Иванович), 19. maist – 21. juunini 1919
- Boriss Pozern (Позерн, Борис Павлович), 5. juunist – 1. augustini 1919
- A. Potjajev (А. И. Потяев) 21. juunist 1919 – 3. jaanuarini 1920
- Reinholds Bērziņš (Берзин, Рейнгольд Иосифович), 7. juulist – 10. detsembrini 1919
- Jossif Stalin, 9. juulist – 30. septembrini 1919
- Konstantin Jurenjev (Юренев, Константин Константинович), 14. oktoobrist 1919 – 3. jaanuarini 1920
- Józef Unszlicht, 11. detsembrist 1919 – 12. aprillini 1921
- Arkadi Rosengoltz (Розенгольц, Аркадий Павлович), 8. maist – 2. juunini 1920
- Ivars Smilga, 30. maist – 24. oktoobrini 1920
- Feliks Dzeržinski, 9. augustist – 10. septembrini 1920
- Romuald Muklevich (Муклевич, Ромуальд Адамович), 12. aprillist 1921 – 5. augustini 1922
- N. Novikov, 23. novembrist 1921 – 1. novembrini 1922
- Ivan Perepetško (Перепечко, Иван Николаевич), 8. augustist 1922 – 8. veebruarini 1923
- Vassili Kasatkin[2], ajutine kohusetäitja), 8. veebruarist – 5. detsembrini 1923
- Vassili Volodin[3], 5. detsembrist 1923 – 8. aprillini 1924.
- Rinde staabiülemad
- Nikolai Domožirov[4], 19. veebruarist – 26. maini 1919,
- Nikolai Petin[5], 26. maist – 17. oktoobrini 1919,
- Aleksei Peremõtov[6] (ajutine kohusetäitja), 17. oktoobrist – 13. novembrini 1919,
- Vladimir Lazarevitš[7], 13. oktoobrist 1919 – 9. veebruarini 1920,
- Nikolai Švarts[8], 25. veebruarist – 30. septembrini 1920,
- Nikolai Sollogub[9], 1. oktoobrist – 6. detsembrini 1920,
- Pavel Jermolin[10], 6. detsembrist 1920 – 7. juunini 1921,
- Mihhail Batorski[11], 7. juunist – 23. novembrini 1921.,
- Sergei Meženinov[12], 23. novembrist 1921 – 6. juulini 1923,
- Ivan Gludin (Глудин, Иван Иванович) (ajutine kohusetäitja), 6. juulist – 30. septembrini 1923,
- Aleksander Kukk, 30. septembrist 1923 – 8. aprillini 1924.
Viited
muuda- ↑ Гиттис Владимир Михайлович
- ↑ КАСАТКИН Василий Николаевич
- ↑ Володин Василий Гаврилович, Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 - 1991
- ↑ Доможиров Николай Николаевич
- ↑ Петин Николай Николаевич
- ↑ Перемытов Алексей Макарович
- ↑ Лазаревич Владимир Соломонович
- ↑ Шварц Николай Николаевич
- ↑ Соллогуб Николай Владимирович
- ↑ Ермолин Павел Иванович
- ↑ Баторский Михаил Александрович
- ↑ Меженинов Сергей Александрович