Lahti

Lahti
	soome Lahti
	rootsi Lahtis
	Lahti vapp
	Pindala: 154,6 km²
	Elanikke: 120 809 (29.02.2024)
	Rahvastikutihedus: 781 in/km²

See artikkel on Soome linnast; Lahti oli ka Peterburi endise rajooni (Lahtinski) soomekeelne nimi

Lahti (soome Lahti, rootsi Lahtis) on linn Soomes Päijät-Häme maakonnas. Linna naabervallad on Asikkala vald, Heinola linn, Hollola vald, Iitti vald ja Orimattila linn. Linn asub Päijänne lõunaosa Vesijärvi ääres.

Elanike arv on linnas 120 015 (november 2018).^[2]

Lahtist on maanteed mööda sõites Helsingisse 104 km, Tamperesse 126 km ja Peterburi 356 km.

Ajalugu

Esimest korda on Lahtit mainitud 1445. aastal. Sel ajal oli Lahti Hollola kihelkonda kuuluv küla, mis asus Ülemise Viiburi tee nimelisel kaubateel, mis kulges Hämeenlinnast Viiburisse.

Lahti arengu lähtepunktiks sai aasta 1870, mil valmis Riihimäe–Peterburi raudtee ja Lahtisse rajati raudteepeatus. Järgmisel, 1871. aastal valmis Vesijärvi kanal. Pikka aega oli Vesijärvi sadama raudteejaam Soome käibelt teine raudteejaam.

19. juunil 1877 põles peaaegu kogu küla maani maha, kuid seegi ei takistanud küla arengut. Võimud otsustasid pärast põlengut küla asemele rajada linna ning juba 1878. aastal anti Lahtile alevi õigused. Esimestel aastatel oli linnas vaid paarsada elanikku. Uus linn loodi moodsa sirgete ja täisnurkselt ristuvate tänavatega plaani järgi, mis sisaldas laiu alleesid ja suurt turuväljakut. Tänapäevani vastavad Lahti keskuse tänavad sellele plaanile, ehkki esialgsed majad olid madalad puumajad ja on tänapäevaks lammutatud.

Raudteejaam

Lahti raadiomastid

1904. aastal kinnitas senat kauaoodatud otsuse, millega Lahti eraldus Hollolast. Selle otsuse pidi kinnitama Nikolai II, kes aga venitas oma nõusoleku andmisega poolteist aastat. Nii sai Lahtist alles 1905. aastal iseseisev linn. Sel ajal elas linna tänapäevasel maa-alal juba 8200 inimest, neist 3000 linnas. Järgmise 10 aastaga rajati kõik vajalikud linnaasutused, kaasa arvatud haigla ja raekoda. Samal ajal asendati linna keskmes puumajad järjest kivimajadega.

Aastal 1924 omandas Lahti linn Lahti mõisa maad, mis enne eraldasid linna Vesijärvist. Linna territoorium laienes märgatavalt ka aastatel 1933 ja 1956. Hea juurdepääs järvele võimaldas linna tööstusel ja elanike arvul veelgi kasvada. Enne Talvesõda oli linnas juba 30 tuhat elanikku. Pärast sõda võttis Lahti vastu 10 tuhat emigranti Karjalast, mille Nõukogude Liit oli vallutanud.

1975. aastal saabus linna kasvule järsk lõpp. Sellest ajast on linn suurenenud väga vähe.

Haridus

Lahtis on Lahti Rakenduskõrgkool, mille disainiinstituut on kõrgelt hinnatud, eriti juveelide valmistamise ja tööstusdisaini poolest. Samuti disainitakse metalli- ja puutooteid ning mööblit. Lahti Rakenduskõrgkooli kehakultuuriteaduskond pakub bakalaureuseõpet sporditeaduse vallas.

Lahti lähedal Vierumäel asuv Soome Spordi Instituut on üks väljapaistvamaid Soome spordihariduskeskusi. Lahti naaberlinnas Nastolas asuv Pajulahti treeningukeskus on Soome üks juhtivaid spordi- ja treeningukeskusi.

Lahtis asub Helsingi Ülikooli biotehnoloogiateaduskonna keskkonna- ja ökoloogiainstituut. See on ainus Helsingi Ülikooli teadusosakond, mis asub väljaspool Suur-Helsingit.

Oma osakond Lahtis on Helsingi, Lappeenranta ja Tampere Tehnikaülikoolil.

Lahti Sibeliuse maja

Lahti "veeorel"

Kultuur

Viimasel ajal on Lahtis hakatud kultuuri arendama.

Lahti sümfooniaorkester (Sinfonia Lahti) on üks Soome kuulsamaid sümfooniaorkestreid. See keskendub Sibeliuse muusika esitamisele.

Igal aastal peetakse Lahti muusikafestivali, mille raames toimuvad Lahti orelifestival, "Džäss turuplatsil" ja Sibeliuse festival.

2000. aastal valmis 1250 kohaga kongressi- ja kontserdisaal Sibeliuse maja. Selle ehitus tekitas rahva seas nurinat, sest paljud arvasid, et seda raha olnuks mõistlikum kulutada haridusele ja tervishoiule.

Sport

Lahti on tuntud talispordikeskus. Seal on korraldatud aastatel 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2001 murdmaasuusatamise MM (ainus linn maailmas, kus on peetud üle kolme murdmaasuusatamise MMi) ja linn on korduvalt taotlenud taliolümpiamängude korraldamise õigust. Seda ei ole Lahti saanud sellepärast, et linnas puudub võimalus mäesuusatamisvõistluste pidamiseks.

Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mänge. Sageli kuuluvad need suusatamise maailma karikasarja koosseisu.

Lahtis on jalgpallimeeskond FC Lahti ja jäähokimeeskond Lahti Pelicans.

2009. aastal augustis toimusid Lahtis veteranide maailmameistrivõistlused kergejõustikus.