Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
| Landesveer | |
|---|---|
 | |
| Tegev | 1918 – 1919 |
| Lahingud |
Läti vabadussõda Landesveeri sõda |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud |
major Alfred Fletcher kolonelleitnant Harold Alexander (UK) |
Landesveer loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Saksamaale ustava Balti hertsogiriigi rajamine. Landesveeri moodustamine algas Läti baltisakslaste algatusel. Landesveeri loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist, sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. Balti maakaitse esialgse Riia kaitsesalga moodustamise initsiaator oli endine Venemaa keisririigi 1. järgu kapten Georg von Taube.
Landesveeri moodustamine
muuda
Landesveeri hakati looma novembris 1918, seadusliku aluse andis selle loomisele 7. detsembril 1918 endise Saksa Ober Osti peavoliniku Lätis August Winnigi ja Läti ajutise valitsuse juhi Kārlis Ulmanise vahel sõlmitud leping Saksa okupatsioonivõimudega ühise kaitse loomise kohta enamlaste vastu. Eestis moodustati samal ajal baltisakslaste kaitseüksused, mis hiljem koondati ühiseks Balti pataljoniks (Freiwilligen Baltenbataillon) ning osales lojaalsena Eesti riigile võitlustes Eesti vabadussõjas Nõukogude Venemaa vastu.
Landesveer moodustati Lätis pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas Antandi riikidele, kuid kapitulatsioonitingimuste kohaselt pidid Lätis viibivad Saksa väed tagama moodustatava Läti riigi terviklikkuse. 1918. aasta oktoobri keskel alustasid Nõukogude Venemaa Läänerinde 7. armee koosseisu kuulunud Läti kütipolgud taanduvate Saksa vägede kannul pealetungile ja hõivasid suure osa Läti territooriumist ning kuulutasid 1918. aasta 17. detsembril Punaarmee poolt hõivatud Valga linnas välja manifesti Läti tööliste ja talupoegade ajutise valitsuse moodustamisest.
1918. aasta 18. novembril kuulutati iseseisva demokraatliku Läti riigi pooldajate ja Kārlis Ulmanise ja Jānis Čakste juhtimisel Läti Rahvanõukogu poolt välja iseseisev Läti Vabariik, kuid reaalset kontrolli Läti üle omamata ei suutnud Läti vabariigi valitsus osutada vastupanu Punaarmee ja Läti punaste küttide regulaararmeele ning Läti kommunistlik valitsus suutis vallutada enamiku Läti territooriumist. Esimese maailmasõja ajal Vene keiserliku armee koosseisus moodustatud Läti rahvusväeosad (Läti kütipolgud) olid 1917. aasta revolutsioonide ajal erinevalt Eesti rahvusväeosadest bolševiseerunud ning toetasid Nõukogude Venemaa bolševistlikku juhtkonda ja Läti sovetiseerimist ning proletariaadi diktatuuri kehtestamist Lätis. Jaanuaris 1919 langes Punaarmee ja Läti punaste küttide vägede kätte ka Jelgava ning Läti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Kārlis Ulmanisega evakueerus riigi läänepiiril asuvasse Liepājasse.
Juhtkond ja koosseis
muuda- 1918. aasta oktoobrist – 1919. aasta jaanuarini, endine Venemaa keisririigi kindral[küsitav] Wessel Freytag von Loringhoven;
- 1919. aasta jaanuarist – 1919. aasta veebruarini, Saksa sõjaväe Oberstleutnant Eberhard von der Hagen;
- 1919. aasta veebruarist – 1919. aasta juunini, Saksa sõjaväe major Alfred Fletcher;
- 1919. aasta juunist Suurbritannia kolonelleitnant Harold Alexander
- Landesveeri staabiülemaks oli krahv Heinrich zu Dohna-Schlobitten (de)
1919. aasta jaanuaris oli landesveeri koosseisus:
- 1. löögisalk (Stosstruppe, Stoßtrupp) parun Hans von Manteuffel-Szoege (de) juhtimisel, mis koosnes Saksa sõjaväes vabatahtlikena teeninud baltlastest ja mida toetas 1 suurtükipatarei ja 1 ratsaeskadron;
- 2. löögisalk kapten von Jena juhtimisel;
- 3. löögisalk kapten Malmede juhtimisel.
- 1. ratsasalk endise Venemaa keisririigi Ahtõri husaaripolgu staabirittmeistri parun Carl von Hahni juhtimisel;
- 2. ratsasalk parun von Drachenfelsi juhtimisel;
- 3. ratsasalk parun von Engelhardti juhtimisel;
- sapöörisalk parun von Strombergi juhtimisel;
- 2 vene vabatahtlikke salka: Liibavi kütisalk vürst Anatol Lieveni juhtimisel ja endise Venemaa keisririigi kapteni Dõdorovi juhtimisel
- 1 läti salk, endise Venemaa keisririigi alampolkovniku Oskars Kalpaksi juhtimisel.
Landesveer Läti vabadussõjas
muudaLandesveer allus koos Rauddiviisiga Lätis paikneva Saksa VI Reservkorpuse juhile kindral krahv Rüdiger von der Goltzile.
Mais 1919 kuulus landesveeri ridadesse 6000 meest, kellest 3600 olid baltisakslased, 400 riigisakslased ja 1830 lätlased.
Landesveeri sõda
muudaLätis paikneva Saksa väekoondise, mille koosseisu kuulus ka landesveer, ja Eesti Vabariigi vahelist sõjalist konflikti nimetatakse Eesti ajalookäsitluses Landesveeri sõjaks.
